/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/10/24/5998981t1hf33a.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjon ei toetanud teisipäeval 14 saadiku esitatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmise korral lõpeks Eestis kümne aasta jooksul karusloomade kasvatamine.
Keskkonnakomisjon ei toetanud karusloomafarmide keelustamist (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjonis ei toetanud karusloomafarmide kaotamist häältega viis ühe vastu, ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra BNS-ile. «Valdavalt rõhutasid karusloomafarmide pooldajad nende majanduslikku kasu,» lisas ta.
«Arutelu oli konstruktiivne ja ka tuline, sest tegemist on väärtuspõhise ja eetilise vaatenurga eelnõuga,» sõnas Vakra. Karusloomafarmide kaotamise eelnõu tuleb 9. mail riigikogus arutusele. «Rõhutan, et tuleb ajalooline hääletus, sest varem pole saadikud pidanud loomakaitse ja loomapidamise kultuuri osas seisukohta võtma,» lisas parlamendisaadik.
«Vaatamata komisjoni hääletusele, jõuab eelnõu riigikogu suurde saali ja ma olen kindel, et diskussioon ühiskonnas on aidanud kaasa ja pannud inimesi rohkem mõtlema, et kuidas nad ise oma lemmikloomadega käituvad, mis on loomade õigused ja teisalt, kas nad vajavad neid karusnahku selleks, et ilusamad ja ägedamad välja näha. Arvan, et see diskussioon oli kindlasti vajalik, et Eestis tervikuna loomaõiguste teemat tõstatada ja kaitsta.»
Vakra toonitas, et siinsetes karusloomafarmides kasvatatavad mingid ehk ameerika naaritsad on võõrliik ja nende loodusesse pääsemine mõjub Eesti laiemale ökoloogilisele pildile. «Aga kõige olulisem selle asja juures on siiski eetika küsimus - kas inimene peab kasvatama, aretama ja ka tapma neid loomi, millest saab kraesid, et olla ilusam. Ja karusloomi ei saa võrrelda loomadega, kes on inimese eluks ja toiduks vajalikud.»