Juhid avaldavad: halvimad põhjendused, miks palka juurde küsida

Foto: Panthermedia/ Andriy Popov

Palgaläbirääkimised tekitavad paljudes töötajates ärevust, sest kardetakse, et ülemus ütleb neile ära, naerab nad välja või nõuab põhjendusi, miks on töötaja palgatõusu väärt.

Põhjenduste esitamine on ka täiesti õigustatud, kuid ometi põruvad sellele vastamises paljud, kirjutab karjääriportaal Muse. Ideaalne stsenaarium oleks see, kui suudad ülemusele tuua näiteid oma hiljutistest saavutustest, mis on ettevõtte arengule kaasa aidanud. Perfektses maailmas ütleks ülemus seda kuuldes, et kõlab hästi ning tõstame kohe su palka.

Alati aga nii lihtsalt ei lähe. Palgaportaali Paysa küsitluses tõid juhid välja töötajate esitatud põhjuseid, mis ei anna suurt lootust palgatõusuks. Esmajoones olid töötajad neile öelnud seda, et töö ei meeldi neile ning nad sooviksid palgatõusu, et ettevõttesse edasi jääda. 46,6 protsenti vastanud juhtidest ei pidanud seda kindlasti põhjuseks, miks peaks kedagi palgatõusuga premeerima.

Veel nimetati tühiste põhjustena seda, et tööandja saaks palgatõusu endale lubada (15,6 protsenti), töötajal on peres majanduslikud raskused (11,2 protsenti) ning töötajal on väga nõudlik ülemus (7,1 protsenti). Mis puutub majandusraskustesse, siis see on tööandjale inimlikult mõistetav, kuid ei anna otseselt põhjust, et vääriksid seepärast palgatõusu.

Millised on aga head põhjused, mida palgatõusu lootuses tööandjale ette lugeda? Kui väidad, et teed suurepärast tööd, lubaks 35,4 protsenti vastanud tööandjatest sulle palgatõusu. 24,8 protsenti peab väärt põhjuseks seda, et töötajalt on palutud raskemate tööülesannete täitmist.

17 protsenti juhtidest leebuks siis, kui töötaja tunneb muret, et on oma ametipositsioonil alamakstud ja oskab seda fakti andmetega kinnitada. 9,2 protsendi jaoks piisab põhjendusest, et teed head tööd. Samas põhjendusest ehk tähtsamgi on see, et see ka tõele vastaks.