/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/11/6540017t1h1b02.jpg)
Loodava DNB/Nordea ühendpanga juhi Erkki Raasukese hinnangul on finantssektori üleregulatsioon viinud olukorrani, kus Eesti finantsasutused on muutunud politsei käepikendusteks.
Raasuke: finantsasutustest on tehtud politsei käepikendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järelevalvet [finantssektori üle] tehakse ettenähtud raamistikus, aga pendel on regulatsiooni komplekssuses, vastuolulisuses ja jaburuses jõudnud punkti, kust ma loodan, et see hakkab tagasi pöörduma. Finantsasutustest on tehtud politsei käepikendus. Võib-olla see isegi on ühiskonna seisukohast optimaalne, aga sellele oleks pidanud eelnema mingi debatt,» sõnas Raasuke teisipäevasel finantsinspektsiooni juubelikonverentsil.
«Teine suur probleemistik, mis suurendab transaktsioonikulusid, on regulatsioon, mis kirjutab ette finantssektori ettevõtete üksuste sisemist töökorraldust - kes kellele peab raporteerima. Sellised asjad sõltuvad grupidünaamikast ja kultuurilisest taustast, heale tulemuseni jõudmiseks võib olla mitu teed,» lisas Raasuke.
«Täna istume siin aprillis 2017 ja suur osa Baltikumi pankadest ei saa teha dollarimakseid. See on puhas regulatiivne drive, mis on meid sinna viinud. Kas oleksime ette kujutanud, et täisglobaliseerunud maailmas pole võimalik maailma suurimas valuutas teha makseid? See on koht, kus regulaatorid peaks minema tagasi oma laua ümber. Sellega luuakse fragmenteeritust, turutõkkeid ja kõike muud sinna juurde,» märkis Raasuke.
«Eks pärast finantskriise on ikka tavaks ülereguleerida,» sõnas vastuseks Raasukesele finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld.