/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/10/26/6003907t1hccd8.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjon langetab täna otsuse karusloomakasvatuste kohta.
Keskkonnakomisjon langetab otsuse karusloomakasvatuste kohta (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni istungil on päevakorras riigikogu 14 liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse keelata loomade pidamine, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.
«Karusloomafarmide keelustamise poolt on Eestis kogutud üle 10000 toetusallkirja. Ühelt poolt on tegu majandushuvide ja teisalt loomakaitse ning eetika probleemide põrkumisega. Igal juhul on tegemist ajaloolise sündmusega, sest antud küsimus läheb vaatamata komisjoni otsusele ka mai kuu jooksul suurde saali hääletusele,» ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.
Tema sõnul on teemat arutatud nii karusloomakasvatust pooldajate kui ka karusloomakasvanduste vastastega juba pikemat aega. Vakra lisas, et teema käsitlemise juures on väga tähtis ka asjaolu, missugune on loomade pidamise viis ja kuidas on karusloomafarmides täidetud keskkonnanõuded. Kui seadus riigikogu heakskiidu saaks, siis hakkaks see kehtima alates 1. jaanuarist 2028. aastal.
Komisjoni istungil toimuvale arutelule on kutsutud eelnõu algatajate esindaja, samuti Loomade Eestkoste Organisatsiooni Loomuse, karusloomakasvatajate, maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi esindajad.
Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.