/nginx/o/2017/04/09/6533857t1h77eb.jpg)
Espoo konventsiooni järgi nime saanud Espoo aruanne on Gazpromi teise Läänemerre rajatava gaasijuhtme keskkonnamõju hindamise aruanne, mille osas on ka eestlastel võimalik arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid esitada läbi keskkonnaministeeriumi kuni 19. maini.
«Espoo aruande kohaselt informeerivad viis riiki, kes peavad Nord Stream 2 ehituseks nõusoleku andma, nii üksteist kui ka kõiki teisi Läänemere äärseid riike projekti võimalikest piiriülestest keskkonnamõjudest,» rääkis Minna Sundelin, kes on Nord Stream 2 gaasijuhtme projekti pressiesindaja keskkonnamõju aruande avalikustamise ja projekti ehituseks vajalike lubade saamise küsimustes.
/nginx/o/2017/04/09/6534005t1h2a20.jpg)
Ta lisas, et kõik, kes tahavad Vene energiaettevõtte Gazprom teise Läänemerd läbiva gaasijuhtme keskkonnamõjude aruande arutelus oma arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid esitada ülejäänud neljas Läänemere äärses riigis (Eesti, Läti, Leedu ja Poola), saavad seda teha läbi riigiasutuse, mis vastutab selliste projektide keskkonnamõju aruande avalikustamise eest.
«Vastava riigiasutuse ülesandeks on korraldada aruande avalik arutelu, infokohtumisi ja võimaldada kõiki teisi Espoo aruande konsultatsioonivorme, mis on konkreetses riigis seaduse järgi ette nähtud,» sõnas Sundelin. Küll aga märkis ta, et Nord Stream 2 projekti meeskond ise ei ole kohustatud näiteks keskkonnaorganisatsioonide sisendit keskkonnamõju hindamisel küsima.
«Siiski oleme me pühendunud avatud ja läbipaistvale dialoogile kõigi asjasse puutuvate osapooltega ka väljaspool riiklikke institutsioone, mistõttu võimaldame me keskkonnaorganisatsioonidel protsessis kaasa rääkida läbi selle, et jagame neile keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise protsessis osalemist võimaldavat infot,» lausus Sundelin.
Eesti puhul koordineerib Gazpromi teise gaasitoru keskkonnamõju hindamise aruandele tagasiside kogumist keskkonnaministeerium. Ministeeriumi andmetel toimub Espoo aruande avalik väljapanek ajavahemikus 17. aprill kuni 19. mai. Viimane on ka kuupäev, mil saab ministeeriumile esitada oma arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid kirjalikult. Aruande avalik arutelu toimub 24. mail kell 15 keskkonnaministeeriumi esimese korruse saalis.
INFOKAST: Nord Stream 2 arvudes
Allikad: Nord Stream 2, Gazprom
Eesti valitsus on ametlikult olnud projekti osas kriitilisel seisukohal, juhtides koos terve rea teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega tähelepanu sellele, et teine Nord Streami gaasijuhe suurendaks veelgi Euroopa energiasõltuvust Venemaast ja Gazpromist. Vajadust Vene gaasi järele on rõhutanud aga sellised Lääne-Euroopa riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Austria, mille riiklikud energiaettevõtted on ka projektis osalised.
Gaasitoru rajamise vastu on seisukohta avaldanud ka Eesti suuremad keskkonnaorganisatsioonid ja teiste hulgas Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas, kes kuulub ka europarlamendi energiakomisjoni. Kallas on seisukohal, et Euroopa Liit ei saa riskida Balti riikide stabiilsusega mõnele Lääne-Euroopa riigile vajamineva gaasitarne pärast.
Espoo konventsiooni järgi peavad Läänemerd puudutava projekti piiriülese keskkonnamõju hindamisse olema kaasatud kõik üheksa Läänemere-äärset riiki, st peale projektile nõusolekut andvate Saksamaa, Venemaa, Taani, Rootsi ja Soome ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola.
Aprilli alguses avaldatud 765-leheküljelisele Nord Stream 2 keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamiste protsess kestab juuni lõpuni.
Loe lisaks:
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)