/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/05/6522473t1h4884.jpg)
Endise Eesti Piirivalve peadirektori Roland Peetsi sõnul võib suhkrumaksu kehtestamine kaasa tuua täiendava piirikaubanduse, kuna Lätis alkoholi ostmas käivad inimesed soetavad sealt ka magusaid jooke.
Endine piirivalvejuht: suhkrumaks süvendab piirikaubandust (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selge on see, et ükskõik milline toidu või joogi maksustamine elavdab piirikaubandust,» ütles Peets. «Kui inimesed juba alkoholi või muud toidukraami käivad Lätis ostmas, siis on ahvatlus ka suurem kogus limonaadi ühes osta.»
Tema sõnul võib piirikaubanduse kasv sealsete piirkondadele olla nii hea kui halb. «Ühest küljest piirikaubandus parandab piiriäärsete elanike sotsiaalset hakkamasaamist, kuna nad saavad täiendava musta sissetuleku, ent teisalt, piiriäärsete piirkondade majandus ka kannatab,» rääkis ta, tuues murekohtadena välja väikekauplused ja maksulaekumise vähenemise.
Valitsus on välja tulnud kavaga, millega soovitakse karastusjookidele vastavalt magusaine sisaldusele astmelist suhkrumaksu, mis jääb vahemikku 20-36 senti liitri kohta. Riigieelarvesse oodatakse sellest alates 2018. aastast tulu 24 miljonit eurot.