Päevatoimetaja:
Sander Silm

Mis juhtub kehaga rämpstoitu süües?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Terviseekspertide sõnul võib magusate jookide joomine tervist kahjustada samamoodi kui rämpstoit.
Terviseekspertide sõnul võib magusate jookide joomine tervist kahjustada samamoodi kui rämpstoit. Foto: Panther Media/Scanpix

Olgu rämpstoit su peojärgne eine või igapäevane õhtusöök, ühel hetkel hakkab see sagedasti tarbides mõjuma nii kehakaalule kui vaimsele tervisele.

Söömise hetkel tundub rämpstoit imeline, lisaks sellele on see üsna odav, kirjutab portaal The List. Ometi on kõht juba paari tunni möödudes tühi (kui mitte varem), võib valutama hakata ning näonahkki võib muutuda rasusemaks. On aga veel rida muutusi, mis leiavad aset, kui kiirtoitu sageli tarbid.

Võtad kaalus juurde. Raske on leida näiteks burgerieinet, mis sisaldaks alla 500 kalori. Nii võib üks suur eine (ca 1000 kcal) moodustada üle poole su päevasest energiavajadusest, kuid ometi on see tühine ning kõhtu kauaks ei täida. See viib aga järgmise eine või muu söömasööstuni. Kui nii jätkad, on kehakaalu tõus kerge tulema.

Muutud väsinuks. Kaks aastat tagasi tegi Daily Maili ajakirjanik eksperimendi, mil sõi nädal aega vaid kiirtoitu. Nädala lõpul tõdes ta, et väga raske on keskenduda ning pidev väsimus on igapäevane probleem ka pärast pikka ööund. Kuna kiirtoidus pole vitamiine ega muid pikaks ajaks energiat andvaid aineid, on ka loogiline, et selle söömine tekitab pigem raske enesetunde ja väsimuse.

Keha kolesteroolitase tõuseb. Kiirtoidus leidub ohtralt transrasvu, mis on tuntud kui kolesteroolitaseme tõstjad. Neid on seostatud ka südamehaiguste tekkega. Suurenenud kolesteroolitase viitab samuti kehakaalu tõusule ja energiapuudusele.

Näonahk halveneb. See puudutab eriti just teismelisi, kes nuputavad, miks nad näonahka klaariks ei saa – üks põhjuseid võib olla just kiirtoit. Samuti aitab vistrike tekkele kaasa suhkrurikaste toitude, gluteeni ja tühjade süsivesikute (näiteks friikartulid) tarbimine, mis kehale ega ka näonahale midagi kasulikku juurde ei anna.

Oled vastuvõtlikum depressioonile. Eelpool mainitud Daily Maili ajakirjanik kirjeldas oma eksperimendi järgselt, et koges ka sagedasi meeleolumuutusi. «Mu tujud käisid üles-alla ning vaatamata heale unele olin pidevalt väsinud ja kergesti ärrituv,» sõnas ta. Ka 2012. aastal läbi viidud Cabridge’i ülikooli uuringus leiti, et sagedase kiirtoidu tarbimisega kasnevad tujumuutused ning nende tõttu on sööjatel kuni 51 protsenti suurem tõenäosus depressiooni välja arenemiseks.

Tagasi üles