/nginx/o/2014/02/26/2859088t1h3ce6.jpg)
Avalik-õiguslikes ülikoolides oleks vaja tulemusrahastamist, sest hetkel on töötajaid lõpetajate kohta liiga palju, märkis Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige ja Tartu Ülikooli endinde kantsler Andres Liinat kümnendat korda toimuval Danske Liidrite Foorumil.
Riigi lihtsustamisest rääkides tuleks tema sõnul muuta avaliku sektori rahastamispõhimõtteid ning rahastamine peaks olema seotud ka tulemustega. «Tulemuse rahastamise osakaal on mõnes sektoris nii väike, et see ei pane kedagi pingutama,» rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige Andres Liinat.
«Avalik-õiguslikes ülikoolides oli eelmisel aastal üle 4000 akadeemilise töötaja, lõpetajaid oli 8000, see on juba individuaalne õpe,» märkis Liinat, kelle sõnul mängivad siin rolli nii valesti valitud õppevormid, mitte edasi jõudmine kui katkestamine.
«Sinu jaoks on see katkestamine, mõne jaoks elukestev õpe,» arvas riigikontrolör Alar Karis.
Liinat märkis, et nii võib see küll olla, aga mitteakadeemilist personali oli ülikoolides teist samapalju ning seda on tema hinnangul selgelt liiast.
Alar Karis: Valgevene maksusüsteem on Eesti omast konkurentsivõimelisem
Riigi lihtsustamisest rääkides tuleks tema sõnul muuta avaliku sektori rahastamispõhimõtteid ning rahastamine peaks olema seotud ka tulemustega. «Tulemuse rahastamise osakaal on mõnes sektoris nii väike, et see ei pane kedagi pingutama,» rääkis Liinat.
«Avalik-õiguslikes ülikoolides oli eelmisel aastal üle 4000 akadeemilise töötaja, lõpetajaid oli 8000, see on juba individuaalne õpe,» märkis Liinat, kelle sõnul mängivad siin rolli nii valesti valitud õppevormid, mitte edasi jõudmine kui katkestamine.
«Sinu jaoks on see katkestamine, mõne jaoks elukestev õpe,» arvas riigikontrolör Alar Karis.
Liinat märkis, et nii võib see küll olla, aga mitteakadeemilist personali oli ülikoolides teist samapalju ning seda on tema hinnangul selgelt liiast.
«Mind külastas Eesti ettevõtja, kes rääkis, kuidas tal on mõistlikum hoida oma töötajaid Valgevenes, sest seal on tööjõumaksud madalamad. Ta tahaks tuua nad Eestisse, aga siin ei jõua ta sama kõrget palka maksta,» märkis Karis.
Karise sõnul võivad peatselt ka robotid ja tehisintellekt paljut ära teha, seni on aga puudu nutikaid inimesi. Paraku liiguvad Karise sõnul targad inimesed minema nii Eestist kui Euroopa liidust.
«34 protsenti USA andekatest inimestest on pärit Euroopast. Enamik andekaid inimesi on keskeas. Müüt sellest, et innovatsiooni teevad garaažis inimesed, kel pole haridust, ei pea paika,» nentis ta.
Helm: maksude maksmine tekitab inimeses ebamugava tunde
:format(webp)/nginx/o/2017/02/22/6365475t1h564b.jpg)
Aasta alguses erasektorisse tööle suundunud endine maksuameti juht Marek Helm märkis sellele eelnenud paneeldiskussioonis, et maksude maksmine tekitab inimestele ebameeldiva tunde, mistõttu muutis ka maksuamet tema ajal oma tööfilosoofiat.
Nüüd Nortali riigirahanduse valdkonna juhtiv Helm kiitis LHVd, mis võimaldab tööjõumakse tasuda automaatselt koos palgaga ilma lisadokumente täitmata. «See aitab lahti saada ebameeldivast tundest, mis maksudega kaasas käib. Igal kuu 20. kuupäeval peab sul olema arvuti, raamatupidaja,» rääkis Helm.
Ta kinnitas, et mõistab ebameeldivat tunnet, mis raha välja käimisega kaasneb ning hoopis lihtsam on, kui see käib automaatselt. Helmi sõnul võttis ta maksu- ja tolliameti juhina vastu suuna, et nemad ei kogu makse, vaid võtavad vastu maksuraha, mis neile tuuakse.
Brändiguru: ettevõtja peab teadma, kuhu kasutaja mõte liigub
Ettevõte ei pea vastama kasutaja ootustele, küll peab ta aga ette söötma uusi võimalusi, rääkis foorumi alguses esinenud Brand Manuali partner ja kaasasutaja Dan Mikkin. «Peame teadma, kuidas ta mõte liigub, kas ta on valmis sellele ümber lülituma,» rääkis Mikkin.
Ta lisas, et paljud asjad põrkavad digimaailmast reaalsesse maailma tagasi. «Inimesed ei taha lugeda manuaale, nad ei taha ennast harida, et midagi kasutama õppida. Kui nad seda ei oska, siis pillavad toote maha, sest teisi pakkujaid on ka,» märkis brändiguru ja lisas, et inimene on aegade algusest tahtnud asju lihtsalt kätte saada.
Postimees teeb täna algusega kell 12.30 otseülekande Danske Liidrite Foorumilt, mis sel korral keskendub lihtsustamise kunstile. Foorumil uuritakse, millised valemid toimivad kliendikogemuse, organisatsiooni ja riigi lihtsustamisel.
Juba kümme aastat on Danske Liidrite Foorum ühel või teisel moel ärgitanud ettevõtteid Eestist välja vaatama. Tänavune teema toetab seda taotlust, sest laias ilmas läbilöömiseks tuleb spetsialiseeruda, mis on samuti üks lihtsustamise vorme.
Kliendikogemusest rääkides ei ole täna niivõrd oluline, et toode või teenus sooritaks maksimaalse arvu funktsioone, vaid pigem see, et toodet või teenust saaks kasutada võimalikult lihtsalt ja intuitiivselt.
Lisaks otseülekandele peab Postimees foorumilt ka otseblogi.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)