/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/15/6452757t1h54be.png)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni hinnangul pole AS-i Eesti Teed majandustegevusest täheldatud turgu moonutavat mõju ja on olemas kõik põhilised tunnused keelatud riigiabi puudumise kohta.
Simson: Eesti Teedega sõlmitud lepingud on seadusega kooskõlas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuseks Nordeconi teehooldusettevõtte AS Tariston pöördumisele AS-i Eesti Teed majandustegevuse õiguslikkuse kohta, märkis Simson, et ministeerium on maanteeameti selgitustest lähtuvalt seisukohal, et Eesti Teedega sõlmitud hooldelepingud ning nende lepingutega seonduvaid kohustusi on täidetud kooskõlas seadusega.
Sisetehingu läbirääkimised AS-iga Eesti Teed toimusid Simsoni sõnul 2012. aasta alguses. «Eraettevõtjate hinnapakkumised uute jõustunud seisundinõuete järgimiseks osutusid tollal ebamõistlikult kõrgeteks, samas kui AS Eesti Teed vastav pakkumishind oli oluliselt madalam, jäädes maanteeameti poolt kalkuleeritud mõistliku hinna raamidesse,» kirjutas Simson Taristonile.
Simsoni sõnul polnud tegemist alapakkumisega, sest järgnevatel perioodidel teenis AS Eesti Teed kasumit ja maksis riigile ka dividende. Võrreldes eraettevõtete toonaste hindadega säästis Eesti riik tänu AS-iga Eesti Teed sõlmitud sisetehingu lepingule ministri sõnul arvestuslikult üle 6 miljoni euro sisetehingu perioodil.
Seega sai AS Eesti Teed turuhinnast madalamat tasu ning pigem moonutasid senised eraettevõtjatega sõlmitud hooldelepingud hooldeturu mõistlikku hinnataset, märkis Simson.
Tihenenud konkurentsi ja hooldeturu uue hinnataseme tingimustes otsustas valitsus sisetehingu AS-ga Eesti Teed lõpetada ning alustada ettevalmistusi ettevõtte erastamiseks. Kuivõrd seadus ei võimalda erastada ettevõtet koos sisetehingu lepingutega, sisenes AS Eesti Teed sisetehingu lõpetamisel konkurentsile avatud hooldeturule.
AS Eesti Teed osales viimasel seitsmel maanteeameti korraldatud hooldehankel, millest esialgse informatsiooni põhjal tehti Simsoni sõnul kolme hooldepiirkonna hangetel parimad pakkumused.
«Seega, nii sisetehingu kui niinimetatud vabaturu tingimustes ei ole me AS Eesti Teede majandustegevusest täheldanud turgu moonutavat mõju, AS Eesti Teed on lähtunud mõistliku ettevõtja äriloogikast turul tegutsevate eraettevõtjatega võrdluses,» kirjutas minister.
Lisaks on AS Eesti Teed osalemisega hooldeturul kaasnenud tema sõnul märkimisväärne kokkuhoid riigile ja maksumaksjatele - lisaks eelviidatud 6 miljonile eurole hoiab riik ka uutest AS-ga Eesti Teed eeldatavalt sõlmitavatest lepingutest raha kokku arvestuslikult üle 130 000 euro aastas.
Postimees kirjutas aprilli alguses, et Tariston ähvardab riikliku teehooldusfirma Eesti Teed väidetava alapakkumise tõttu kohtusse kaevata.
«Meid ei rahulda, et riik annab omaenda aktsiaseltsile Eesti Teed põhjendamatut riigiabi ning teeb varasemate sisetehingute abil riigihangetel räigeid alapakkumisi,» ütles Taristoni juhatuse esimees Kaspar Kaldjärv lehele. «Me kaebame tõenäoliselt üheaegselt nii Eesti kohtutesse kui ka Euroopa Kohtusse.»