/nginx/o/2016/09/02/5791593t1hdf4e.png)
«Eestis õpib tuhandeid välistudengeid ja meie soov on, et suur osa neist seoks ka pärast ülikooli lõpetamist vähemalt mõneks ajaks oma tööelu Eestiga ning rakendaks siinses ülikoolis omandatud oskusi Eesti ettevõtluskeskkonna heaks,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Kevadel 2015 TTÜ välistudengite seas läbi viidud uuringu kohaselt kavatseb üle poole välistudengitest pärast lõpetamist otsida Eestis tööd, magistrantide seas oli see osakaal ligikaudu kaks kolmandikku.
Samas näitab kogemus, et välistudengitel on isegi praktikakohta keeruline leida. Enamasti on probleemiks keelebarjäär ehk vaid eestikeelne töökeskkond, kuid on ka organisatsioonilikultuurilisi küsimusi või siis leiavad tööandjad, et välismaalase praktikale võtmine on üleliia keeruline.
«Kuna välistudengid enamasti eesti keelt ei oska, tuleks ettevõtetes leida praktikantidele tublid inglise keelt oskavad juhendajad või tõlkida oma eeskirjad ja dokumendid inglise keelde, see on tööandjale lisapingutus,» lausus Tamsar.
«Samas saavad välistudengitest praktikandid ja töötajad olla ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks kasulikud, tuues kaasa oma mitmekesised kogemused ja kontaktid. Need tööandjad, kes selle võimaluse on ära tabanud, on hiljem konkurentidest sammu võrra ees.»
Eesti Tööandjate Keskiit korraldab teist aastat ka välistudengite töövarjupäevi, mis annavad tudengitele võimaluse mõne tunni kuni ühe tööpäeva jooksul ettevõttega tutvuda ja näha Eesti töökultuuri. Projekti eesmärk on luua välistudengitele reaalne kontakt kohalike tööandjatega, mis aitaks neil hiljem leida praktika- ja töökohta.
Tamsare sõnul on töövarjutamine paljudele välistudengitele esimene kord Eestimaist töökultuuri päriselt kogeda, loodetavasti on hiljem lihtsam leida praktikakohta ja ka töökohta.
Enim otsivad tööandjad IT-spetsialiste, kuid ka näiteks finants- ja personalispetsialiste, tõlke, ettekadjaid, administraatoreid, insenere, logistikuid jt.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)