Teadlane: valitsuse metsanduspoliitika on riigivastane

Lageraie Pärnumaal. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Ökoloogi ja metsateadlase emeriitprofessor Toomas Frey sõnul on valitsuse metsanduspoliitika riigivastane ja soosib eeskätt metsatööstureid, kes näevad metsa üksnes rahaallikana, mitte elukeskkonna ega loodusrikkusena. 

«Metsanduse olukord on keeruline ja murettekitav. Põhiline häda on aga see, et meil on peale loodushoidjate ja haritlaste metsatöösturid ja metsa kasutajad, kelle jaoks pole mets elukeskkond, vaid rahaallikas. See tekitab tõsise vastuolu meie ühiskonnas,» ütles Toomas Frey riigikogu ees peetud ettekandes.

Tema sõnul tuleks praegu kehtiv metsaseadus kuulutada õigustühiseks, kuna see rikub rängalt metsa säästva arengu seadust. «See, et valitsus ei täida juba kehtivat säästva arengu seadust, on riigivastane tegevus. Ei täida seadust ja surub läbi uue seaduse, mis on sisuliselt metsalaastamise seadus, kuna seal pole ühtegi piirangut metsa kasutamise osas,» märkis ta.

Frey tõdes, et meil on palju nooremat ja keskealist metsa, mille juurdekasv on tõesti kiire. Samas kui kogu metsa pindala vaadata, siis juurdekasvu kiirus pole üldse nii suur. «Kuusikute osas on etteraie juba vähemalt viis aastat. See tuleks peatada,» rääkis metsateadlane.

Ta rõhutas, et keskkonnaministeerium peaks metsade eest märksa rohkem seisma ning olema aktiivsem. «Ei arvestata metsa püsikasutuse põhimõtetega. Kui raiering on 100 aastat, siis ei saa tänavu kasutada rohkem kui sajandiku, sest tulevaks aastaks peab ka jääma.»

«See, et rahvas tuleb tänavale, pole valitsuse vastane tegevus. Tänavale tullakse seetõttu, et valitsus ajab metsapoliitikaga riigivastast tegevust,» rääkis teadlane.

Küsimuse peale, et kuidas peaks jätkusuutlikku metsanduspoliitikat ajama ning mis on võimalikud lahendused, vastas Frey, et siin on jäme ots riigikogu käes, kes saab metsa kasutamise üle otsustada.

Riigikogu ees astus üles ka Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja ja metsandusnõukogu liige Asko Lõhmus, kes ütles samuti, et metsa majandamine ja kasutamine nõuaks mentaliteedi muutust ja mühiskondlikku kokkulepet. 

Ta rõhutas, et vaja on kokku koguda eri valdkondade metsandusekspertide teadmised. «Praegu on protseduur on selline, et metsatööstusel on vaja tooret ja selle peale hakkab ministeerium toimetama. See pole protsess, kuhu teised ligi pääseksid,» tundis Lõhmus muret. 

Arukas debatt metsa kasutamise ja olemuse üle eeldab aga Lõhmuse sõnul paremat haridust. «Metsanduse hariduse osas oleme ajast maas. Metsamehed on meil väga tugevate juurte ja traditsioonidega kogukond. Metsateadlastele on see teinud karuteene. Metsandusõppes oleks vaja õppekavad üle vaadata, et see ajaga kaasas käiks.»

Täna on riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena päevakorras metsa tasakaaluka majandamise arutelu «Kus on metsas tasakaal?».

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul Riigikogu peavad ettekandeökoloog, metsateadlane, suure hulga Eesti metsaasjatundjate õpetaja emeriitprofessor Toomas Frey, Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja, metsandusnõukogu liige Asko Lõhmus ning Vabaerakonna saadik Artur Talvik.