Prügilõke saastab ümbruskonda ja kahjustab tervist

Kodune lõke. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaministeerium meenutab kevadiste koristustööde eel, et jäätmed ei käi lõkkesse, vaid need tuleb liigiti koguda ning viia konteineritesse ja jäätmejaamadesse.

Prügilõkete teema tuleb päevakorda eriti teravalt just kevadeti, kui inimesed hakkavad koristama nii aeda kui eluruume ning arvatakse, et lihtsaim ja kiireim moodus jäätmetest vabanemiseks on põletamine. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus rõhutas, et kodused prügilõkked kahjustavad nii ümbruskonda kui ka õhku ning mõjuvad halvasti inimeste tervisele.

Ta lisas, et keskkonnasäästlik on jäätmeid liigiti koguda. Nimelt tuleks paberi- ja papijäätmed viia ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, riideid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja rehve saab viia jäätmejaama.

Koduaias tehtavas lõkkes võib seega põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. «Koduse lõkke ja näiteks jäätmepõletustehases toimuva põletuse erinevus seisneb selles, et koduse prügilõkke põlemine on mittetäielik. Seetõttu tekib suitsugaasides mürkainete segu,» ütles Lõhmus. Ta selgitas, et tehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C ja nii kõrgel temperatuuril põlevad toksilised õhusaasteained ära.

Eesti keskkonnauuringute keskuse (EKUK) hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning igaüks põletab keskmiselt 50 kilo jäätmeid aastas. Jäätmete lõkkes põletamine ei ole lubatud, kuid sellest hoolimata kinnitavad seniste analüüside tulemused, et lisaks puhtale puidule kipuvad inimesed jäätmeid lõkkesse viskama.

Üheks võimalikuks plastpakendite põletamise markeriks suitsugaasis on plastpakendi koostises leiduv tereftaalhape. EKUK-i Tartu seirejaamast mullu kogutud välisõhu proovide tereftaalhappe analüüside tulemused näitasid kõrgeid kontsentratsioone, mis viitavad selgelt, et inimesed põletavad lõketes ja ahjudes lisaks puhtale puidule ka plastijäätmeid.

Keskkonnaministeerium jätkab 2014. aasta kevadel alguse saanud teavituskampaaniat «Säästad või saastad?», et pöörata tähelepanu ohutule lõkketegemisele ning jäätmete sortimise vajalikkusele. Kampaania kodulehelt leiab rohkem infot.