Põllumeeste esindajad: riigikogu peaks lõpetama karusloomakasvatuse keelustamise protsessi
13. aprill 2017, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/10/24/5998763t1h7f64.jpg)
Karusloomakasvatuse keelustamise protsess Eestis tuleks lõpetada, et karusloomakasvatajatele anda tagasi kindlustunne oma ettevõtete arendamiseks kooskõlas kõikide loomade heaolu ja keskkonna nõuetega, leitakse täna Riigikogule saadetud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumises.
«Loomakasvatus loob maapiirkondades töökohti ja uuring näitabki, et enamik Eesti inimestest suhtuvad karusloomakasvatuse jätkamisse toetavalt, karusloomakasvatuse lubamise osas on maainimesed mõnevõrra soosivamad kui linnainimesed,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul võib avalikkuses peetavast arutelust jääda mulje, et karusloomakasvatus on Euroopas hääbuv tegevusala. Tema sõnul on karusloomakasvatus tegelikult mõne erandiga keelatud eelkõige nendes riikides, kus sellel tegevusalal puuduvad traditsioonid, karusloomakasvatusi on olnud väga vähe või need on puudunud sootuks.
Koda rõhutab pöördumises, et tegutsevad karusloomakasvatused peavad vastama riigi poolt kehtestatud rangetele keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele. «Euroopa Liidus on põllumajandusloomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige kõrgemad ning riigi ülesanne on nende nõuete täitmist kontrollida,» ütles Sõrmus.
Euroopas oli 2015. aasta andmetel jätkuvalt 5072 karusloomafarmi. Farmide arvu poolest on suurimad karusloomakasvatajad meie lähiriigid Taani, Soome ja Poola, kus karusloomakasvatuse maht on võrreldes Eestiga kümneid kuni sadu kordi suurem.
Euroopa Liit on viimastel aastatel teinud suuri jõupingutusi ringmajanduse edendamiseks, ressursitõhususe suurendamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks.