Päevatoimetaja:
Sander Silm

Soovitus: värskenda oma veebilehitsejat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raigo Neudorf
Copy
Artikli foto
Foto: AP/SCANPIX.

Märts on arvutimaailmas olnud märkimisväärne kas või seetõttu, et kõik suuremad veebilehitsejate ehk brauserite tootjad tulid üle pika aja välja uute ja küllalt märkimisväärsete tarkvarauuendustega, kirjutab Tele2 tootearendaja Oliver Ojamaa oma blogis.


Kõigepealt Microsoft, kes sai valmis Windowsi kasutajatele mõeldud Internet Explorer 9 versiooniga. Google teatas, et Chrome’i versioon numbriga 10 on samuti valmis ja pakkus seda kõigile olemasolevatele Chrome’i kasutajatele allalaadimiseks.

Üleeile sai valmis Firefoxi kasutajate rõõmuks uus Mozilla Firefox 4, mida on tänaseks alla laetud juba miljoneid kordi. Järgnevalt ülevaade sellest, miks peaks arvutis veebilehitsejat uuendama.

Uued veebilehitsejad on turvalisemad

Kuidas jõuavad «pahalased» arvutisse? Kui jätta kõrvale piraatprogrammid ja illegaalsel teel omandatud arvutimängud, siis valdavalt uuristavad viirused tee sinu arvutisse just interneti kaudu.

Vahel proovib keegi e-mailiga kaasa saata mõne kahtlase faili, mis võib viiruseks osutuda või siis saadab keegi (alati isegi mitte teadlikult) juba nakatanud arvutist sulle läbi MSN’i või jällegi e-mailiga lingi, et sa läheksid vaatama piinlikke pilte viimaselt peolt.

Need kõik on valdavalt katsed üritada sinu arvutit viirusega nakatada. Kui sa klikid kahtlastel internetilinkidel ja käid kahtlastel veebilehtedel, on just internetilehitseja see, mille nõrkusi proovitakse ära kasutada, et sinu arvutisse sisse pääseda ja sinna mõni pahalane sokutada.

Seega on ülioluline, et sa kasutaksid kindlasti kõige uuemat ja värskemat internetilehitseja versiooni, sest üldjuhul on seal kõik programmi senised teadaolevad nõrkused kõrvaldatud ja vanade ning teadaolevate nippidega enam sinu arvutile internetist läbi brauseri nii lihtsalt ligi ei pääse.

Pahalaste elu on sellega jällegi raskemaks tehtud. Õnge lähevad vaid need, kes on kasutama jäänud vanu ja juba teadaolevaid tarkvaranõrkusi omavaid veebilehitsejaid.

Uued veebilehitsejad on kiiremad

Brauserite arendajad pusivad päris kõvasti, et vähendada aega, mis kulub veebilehtede ekraanile kuvamiseks. See on natukene tehnilisem jutt, aga tavakasutaja jaoks mõjutab internetikiiruse tunnetust ka see, kui kiiresti erinevad internetilehed avanevad.

Mida uuem veebilehitseja, seda kiiremini suudab ta sama arvutusvõimsuse juures internetilehti ekraanile kuvada. Seega nõrgemate arvutite ja aeglasema interneti puhul tuleb sedasorti erinevus internetilehti külastades enim välja.

Uuemad veebilehitsejad näitavad ilusamat veebi

Tehnoloogiad, millega internetilehti luuakse, arenevad ajas nagu kõik muu ümbritsev. Paljud veebilehtede loojad on igapäevaselt kiusatuses sooviga kasutada kõige moodsamaid tehnoloogilisi lahendusi oma veebilehtede loomisel. Vanad veebilehitsejad tihtilugu ei oska kõige uuemaid ja moodsamaid veebilehti korrektselt kuvada.

Nad küll näitavad veebilehti, aga võibolla alati mitte päris selliselt ja nii ilusasti, kui veebilehe kujundajad seda algselt ette nägid.

Lihtne näide on kas või varjude kuvamine veebilehel. Vana veebilehitsejaga külastaja ei näe varjusid tekstikastide ümber, kuid uuema veebilehitsejaga lehele minnes on ilusasti varjud ja ümarad ääred ilusasti kuvatud. Funktsionaalsust see küll ei muuda, aga silmal on ilusam vaadata ilusamaid veebilehti.

Uuemad veebilehitsejad hoiavad ekraanipinda kokku

Pisiasi, aga viimase aja trend on olnud see, et kõik veebilehitsejate tootjad on proovinud minna selles suunas, et ekraanile mahuks võimalikult palju veebilehte ennast, mitte igasuguseid brauseri nuppe ja programmi enda disainielemente. Jättes sellega rohkem ruumi lehe enda sisu kuvamiseks.

Eriti kriitiline on see just väikese ekraaniga sülearvutite ja netbookide puhul. Uuemad veebilehitsejad on disainielementide poolest minimalistlikumad, et tähelepanu jaguks rohkem veebilehele, mitte veebilehitseja enda nuppudele.

Tagasi üles