/nginx/o/2011/03/24/544081t1hc9d0.jpg)
Kuigi taimedel pole kella ega kalendrit, teavad nad siiski täpselt, millal kevad käes ja millal aeg pungadel paisuda lasta.
Kuidas taimed teavad, et kevad on käes?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmapilgul võib tunduda, et ehk pole taoline teadmine taimedele üldse oluline. Tegelikult on see aga väga tähtis seetõttu, et pungade areng ei hakkaks pihta enne, kui kevad on kindlalt kätte jõudnud, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Kuidas siis taimed ikkagi tõelise kevade tulekust aru saavad, oskab selgitada USA molekulaarbioloog Sibum Sung.
Heintaime nimega müürlook uurides leidis Sungi juhitud teadlasterühm, et kui taim talvitub, peatub ka ühe teatud molekuli tootmine ning seetõttu ei toimu ka mingit arengut selle suunas, et taim moodustaks õisi.
Kui ilmad on püsivalt külmad vähemalt 20 päeva, algab molekuli tootmine taas. See on taimele signaaliks, et kevad on tulekul. Seejärel kulub taimel 10-20 päeva, et soojemate ilmade saabumiseks valmistuda.
Sungi hüpoteesi kohaselt on evolutsiooni käigus miljonite aastate jooksul see molekul olnud taimepõlvkondadele omapärane rakuline mälu, mis tuletab taimedele meelde, et talvekuud on käes, et talv läheb mööda ning et on aeg hakata valmistuma kevadeks.
Kuid vastamata küsimusi on sellegipoolest veel terve rida. Kuidas suudavad taimed loendada, et külm ilm on püsinud vähemalt 20 päeva? Sung oletab, et ilmselt on siin mängus külma mõju, mis täpselt, see pole teada.