:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/04/12/6542985t1hdadf.jpg)
Reformierakondlane Maris Lauri peab rahandusministeeriumi eelarveprognoose, eeskätt aga järgmise aasta aktsiisimaksude laekumist soovunelmaks.
Lauri: valitsuse positiivne eelarveprognoos on soovunelm (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium loodab järgmisel aastal koguda kütuseaktsiisi 33 miljonit eurot, alkoholiaktsiisi 102 miljonit eurot ning ettevõtete tulumaksu 145 miljonit eurot enam kui tänavu.
Maris Lauri nõustus, et kuigi majandus kasvab ja sellega koos ka maksulaekumised, on need prognoosid siiski ulmelised, mis kajastavad kas soovunelmaid või uusi maksutõuse, kirjutas ta oma blogis.
Lauri seab kahtluse alla ka selle, et jõustumata maksutõusude (lubatud maksutõusud, mis hakkavad peagi kehtima) pealt loodab riik teenida 214 miljonit eurot.
«Kas see on ka realistlik? Teiste riikide praktika osutab sellele, et väga spetsiifilised maksud nagu näiteks suhkrujookide maks ei too erilisi tulusid, küll aga administreerimiskulusid ja maksupettusi. Aga nagu majandusminister ütles: «Proovime järele». Ma siiski küsiksin vastu: «Miks proovida asju, mis nagunii läbi kukuvad ja probleeme tekitavad?» kirjutas Lauri.
Lauri tõi välja ka selle, et järgmiseks aastaks planeeritud 400 miljoni eurone eelarvepuudujääk on liiga suur. «See on enam kui 2008. aastal, 2009. aastast rääkimata. Kas on ikka arukas ajal, mil majandusolud paranemas, sealjuures varem oodatust kiiremini, eelarvet ajada nii suurde puudujääki? Kus on siin vastutustundlikkus? Mina seda ei näe.»
Seetõttu tõdeb Lauri, et selle valitsuse eelarvepoliitika on vastutustundlikkusest kaugel. «Kurb. Sest Eesti üheks tunnuseks alates iseseisvuse taastamisest on olnud vastutustundlik eelarvepoliitika. Aga eks see valitsus muudab ja umbusaldab ju kõike, mida eelnevalt tehtud on, ka seda, mida ise on tehtud.»
Rahandusministeerium langetas käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi sügisese majandusprognoosiga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra 2,4 protsendile, kuid ootab järgmiseks aastaks juba 3,1-protsendilist kasvu.
Rahandusminister Sven Sester rõõmustas, et maailma majandus on arenenud positiivses suunas. «Nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele välismaal kasvab ning kasvav nõudlus toetab meie majanduskasvu,» ütles rahandusminister.