Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Huvigrupid tahavad Kredexi renoveerimistoetuste jätkumise kohta selgust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kortermaja Tartus.
Kortermaja Tartus. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Neli huvigruppi esitasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole, rahandusminister Sven Sesterile ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ühispöördumise, milles soovivad selgust, kas riik jätkab kuni 2020. aastani Kredexi kaudu korterelamute rekonstrueerimistoetuse maksmist.

«Riik on aastaid tänuväärselt aidanud omanikel kaasajastada ja energiatõhusamaks muuta aastakümneid alarahastatud elamufondi. Pöördume Teie poole seoses korterelamute rekonstrueerimistoetustega, milleks Kredexi vahendid on lõpukorral, ammendudes renoveerimistempo jätkudes 2018. aasta alguses,» seisab Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Korteriühistute Liidu, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu pöördumises.

Olemasolevatest vahenditest saab liitude hinnangul uuendatud veel ligi 1500 elamut, kuid reaalne vajadus oleks tervikuna renoveerida veel 14 000 hoonet. «Korteriomanikud vajavad selgust, milliseks kujuneb riigi eluasemepoliitika pärast 2018. aastat: kas korterelamute rekonstrueerimisprogramm lõpeb enne väljakuulutatud 2020. aastat, kas korteriomanikele hüvitatakse toetuse taotlemise ettevalmistamiseks juba tehtud kulutused või kas riik siiski jätkab korterelamute rekonstrueerimise toetamist?» kirjutavad liidud.

«Kuna vabariigi valitsus koostab uut nelja aasta eelarvestrateegiat, siis palume tungivalt meie pöördumisega arvestada selle koostamisel. Kaaluda tuleks nii välisvahendeid kui riigi poolt laenu võtmist,» märgivad liidud.

Tagasi üles