Kolhoosiaeg saab Eestis lõpuks läbi

Pärnumaal Saarde valda Kamali külla loodud ühe esimese kolhoosi kombain Foto: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Ehkki juriidiliselt võib Eestis veel tegutseda seitse ühismajandit, plaanib valitsus sisuliselt juba enam kui kümme aastat tagasi lõppenud põllumajandusreformile ka formaalselt joone alla tõmmata.

Põllumajandusreform käivitus iseseisvuse taastamise järel 1992. aastal, ent mitmete probleemide ja paljude kolhooside tahte puudumise tõttu jäi see venima – 1996. aastaks oli end reforminud vaid kolmandik 361 ühismajandist, vahendab Äripäev.

1997. aastast kehtestatud sundlõpetamisest hoolimata oli Eestis 2007. aasta 1. oktoobri seisuga lõpetamata veel seitse ühismajandit, selgub eelnõust, mis põllumajandusreformi täielikult lõppenuks kuulutab ning reformi kehtestanud seaduse tühistab.

Toona jätkuvalt tegutsenud ühismajanditest neli oli Viljandimaal ja kolm Harjumaal, kusjuures 2007. aastal andsid maavalitsused teada, et enamiku lõpetamine on lõppjärgus ning et 2008. aasta lõpuks on võimalik nende tegevus lõpetada.

Sellest hoolimata pole selge, kas need seitse ühismajandit ikka on praeguseks likvideeritud, mistõttu tahabki ministeerium reformi ka juriidiliselt lõpetada ning tühistada põllumajandusreformi seaduse.

«Muudatus aitab lõpetada äärmuseni veninud põllumajandusreformi ning korrastada kehtivat õigust,» seisab eelnõu seletuskirjas.

Loe lähemalt Äripäevast.