Ka ettevõtjad, kes välismaalt töötajaid otsivad, on teinekord eelarvamuste küüsis, mille põhjuseks võib olla üks kehv kogemus, rääkis CV keskuse värbamisosakonna juhataja Renita Käsper võõrtööjõu teemalisel seminaril.
«Kõige ohutum oleks ikka värvata lätlased, olgugi et neil on kuus varvast»
Kuna töökäsi jääb vähemaks, otsivad Eesti ettevõtted töötajaid üha rohkem välismaalt.«Kui küsin, millisest riigist võiks töötajat otsida, alustavad ettevõtted sellest, et lätlased on kummalised, neil on kuus varvast, aga lõpuks jõutakse ikka selleni, et teised on veel kummalisemad,» kirjeldas ta oma kogemust ettevõtete abistamisel. «Teinekord tehakse väga suur üldistus mingi seltskonna kohta, mis põhineb ühel kehval kogemusel.»
Loomulikult ongi erinevat päritolu inimesed erinevad, seda ei saa aga pahaks panna. «Kombed ja arusaamad võivad olla teistsugused,» rääkis Käsper. Lahendusena pakkus ta välja korraldada ettevõtetes, kus on ka teisest rahvusest töötajaid, näiteks kultuuripäevi, kus saab arutada, mis kusagil kombeks on. «Ega meie neile ka kohe normaalsed ei tundu,» rääkis Käsper, kes Portugalis elades igatses inimestega suuremat distantsi.
«Inimesed pidevalt musitasid ja patsutasid, aga harjusin sellega ära. Need asjad hakkavad külge. Kui võtta lõunaeurooplane tööle, siis võib juhtuda, et nad tahavad kallistada ja patsutada. See ei tähenda, et ta ei oleks spetsialist omal alal,» kirjeldas ta eelarvamusi.
Teinekord võib aga ikka juhtuda, et välismaine töötaja jääb üksi. «Ükskord palus ettevõte mu palgata arendajale sõber,» meenuts Käsper, kelle sõnul ei tohiks tööle võetud välismaalane jääda täiesti omapäi.
«Kui ta on kontoriruumis, siis meie sisekeel peaks olema selline, et aru saab. Kõik viskavad terve päeva nalja ja kui ta kohvinurka läheb, siis jääb jutt pooleli,» tõi ta näite. Nii võib suure raha ja vaevaga palgatud välismaalane peagi jalga lasta.