Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit (EEAÜL) korraldab järgmisel nädalal piketi, millega nõutakse paremat palka ja töötingimusi. Eesti Energia sõnul on peamine eesmärk ametiühingutega läbirääkimiste puhul kollektiivlepinguid kaasajastada ja põhimõtteid ühtlustada.
Eesti Energia tülist ametiühingutega: tahame hoopis põhitöötasu tõsta (2)
Kollektiivlepingute sisu on ettevõtte kinnitusel pärit 1990ndatest aastatest ja seal sisaldub mitmeid punkte, mis tänapäeval on kaetud juba ettevõtte siseste kordade või seadusandlusega.
«Mitmest erinevast kollektiivlepingust tulenevalt on ettevõttes kohati väga erinevad tingimused ja need on mõistlik ühtlustada, säilitades samas töö iseloomust tulenevad erisused. Eesti Energia pakub oma töötajatele paremaid töötingimusi kui seadusega ette on nähtud,» teatas ettevõte.
«Näiteks allmaatöötajatele soovime pakkuda 14 päeva, rasketes tingimustes töötajatele seitse päeva ning n-ö tavatingimustes töötajatele kolme päeva lisapuhkust aastas,» selgitas Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui.
«Kollektiivlepingutest tulenevalt on töötasud jaotatud põhitöötasuks, lisatasudeks ja toetusteks. Meie soov on muuta töötasu põhimõtted selgeks ja läbipaistvaks – selleks oleme teinud ametiühingutele ettepaneku tõsta töötajate põhitöötasu ning loobuda lisatasudest. See annaks töötajatele kindlustunde ja garantii, et nende töötasu on tõesti konkurentsivõimeline. Näiteks võimaldaks kõrgem palk saada tulevikus kõrgemat pensioni, aga ka pangast laenu või liisingut taotleda, samuti mõjutab kõrgem palk puhkuserahasid,» rääkis Drui.
Drui sõnul võrreldakse Eesti Energias vähemalt kord aastas palgauuringute tulemusi ettevõtte töötasudega.
«Meile on väga oluline hoida töötajate töötasu konkurentsivõimelisena ja seetõttu analüüsime regulaarselt meie töötasusid palgauuringutega. Kui analüüs näitab, et mõne segmendi töötajate töötasu tuleb tõsta, siis oleme seda ka teinud – viimati selle aasta jaanuaris. Peame sellist lähenemist mõistlikumaks kui kogu töötajaskonna seas regulaarselt paari protsendi võrra tasu tõstmist,» märkis Drui.
EEAÜLi juhi Sander Vaikma sõnul on Eesti Energia ja töötajate esindajate vahelised kollektiivlepingu läbirääkimised jõudnud ummikseisu. Lepinguga soovivad töötajad 6- protsendilist palgatõusu tingimusel, et säilib täiendav lisapuhkus, lisatasu õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel töötamise eest.
«Praeguseks on Eesti Energia soov viia kollektiivlepingud miinimumtasemele, mis on seadustes ette nähtud. Tööandja peab aru saama, et see pole ainult leping, kus tööandja kohustab täitma seadusi ja töötaja peab säilitama töörahu. See on ikka märksa sisulisem asi,» ütles Vaikma.
Vaikma tõi välja, et kui seni on energeetikatöötajad suutnud Eesti Energiaga läbirääkimiste laua taga asjad kokku leppida, siis nüüd pole see enam võimalik. «Tänane seis on see, et kokkuleppele ei jõua. Lisaks oleme seni olnud suhteliselt lahjad piketeerijad ja nüüd on aeg seda viga parandada,» lisas ametiühingujuht.
Seetõttu ongi energeetikatöötajate ametiühing registreerinud praeguseks lausa kaks piketti, üks Eesti Energia aktsiate omaniku, rahandusministeeriumi hoone ees ning teine Eesti Energia peamaja ees. «Oleme ürituse registreerinud, kuid ei oska veel öelda, kas toimuvad mõlemad piketid või ainult üks, see veel selgub.»
Eesti Energia peakontori ees on pikett registreeritud toimuma 18. aprillil kell 10 ning rahandusministeeriumi ees samal päeval kell 13. Osalejate arvuks on märgitud 100 inimest.
Eesti Energia sõnul on peamine eesmärk ametiühingutega läbirääkimiste puhul kollektiivlepinguid kaasajastada ja põhimõtteid ühtlustada.