Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Uuring: tööandjad peaksid värbamisel kasutama rohkem sotsiaalmeediat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sotsiaalmeediat soovitatakse järjest enam kasutada ka värbamisel
Sotsiaalmeediat soovitatakse järjest enam kasutada ka värbamisel Foto: PantherMedia/Scanpix

Vaid kolm protsenti Eestis töötavatest tudengitest on leidnud oma töö sotsiaalmeedia kaudu, samas kui vähemalt kord päevas kasutavad Facebooki 83 protsenti ja Instagrami 48 protsenti tudengitest, selgus Brandemi poolt veebruaris ja märtsis läbi viidud Eesti tudengite tööjõuturu uuringust.

Tudengite sotsiaalmeedia kanalite kasutamissagedusi analüüsides selgub, et kõige rohkem veedavad tudengid aega Facebookis (83 protsenti tudengitest vähemalt kord päevas), Instagramis (48 protsenti), Youtube'is (37 protsenti), Snapchatis (24 protsenti) ja Google+'s (24 protsenti). Sealjuures Facebooki ja Youtube'i ei kasuta tudengitest vastavalt vaid kolm protsenti ja neli protsenti vastajatest.

Foto: Brandem

Vähemalt kord nädalas kasutatavate kanalitena märgiti lisaks ära ka Pinterest (19 protsenti tudengitest), Twitter (16 protsenti), LinkedIn (16 protsenti), WhatsApp (16 protsenti), Viber (14 protsenti) ja Tumblr (kümme protsenti). Vähekasutatavamad sotsiaalmeedia kanalid on eelkõige Kik (98 protsenti tudengitest ei kasuta), Odnoklassniki (97 protsenti), Vine (95 protsenti), VKontakte (90 protsenti) ja Tinder (90 protsenti).

Peaaegu võrdselt on Eestis tööl käivate tudengite hulgas neid, kes leidsid oma praeguse töö kas tööportaalide kaudu (36 protsenti) või tutvuste kaudu (34 protsenti). Töö leidmise kanalitest kolmandal kohal on otsepakkumised, ehk sihtotsing (18 protsenti).

Foto: Brandem

2017. aasta veebruaris ja märtsis korraldas tööandja turundus- ja värbamisagentuur Brandem uuringu, milles osales 2389 üliõpilast üle kogu Eesti. 33 protsenti vastajatest õppis rakenduskõrghariduse, 32 protsenti bakalaureuseõppe ja 17 protsenti magistriõppe tasemel. Uuringust selgus, et 55 protsenti vastanutest käivad õpingute kõrvalt ka tööl.

Lisaks sotsiaalmeedia kanalite kasutamise praktikatele selgitati uuringuga, millised on tudengite tööl käimise põhjused, eelistatud ja vähem eelistatud tööandjad, tööandja valiku kriteeriumid ja kandideerimisest loobumise põhjused.

Tagasi üles