Eesti elanik sööb aastas 235 muna

Munakollase värv sõltub muu hulgas kanadele antavast toidust. Foto: Ildi Papp / Panther Media / Scanpix

Eestis tarbitakse elaniku kohta 235 muna aastas - see on 4,5 muna nädalas, millest 4,3 kulub inimtarbimiseks ja 0,2 muuks otstarbeks, kirjutab statistikaameti blogi.

Inimtarbimiseks arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu. Muu otstarve tähendab haudemunaks ja loomasöödaks kasutatud mune.

Munade tarbimine elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul tasapisi suurenenud — 2006. aastal tarbiti 163 muna elaniku kohta, 2009. aastal 182, 2012. aastal 198 ja 2015. aastal 225 muna. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importmuna, nii värsket kui töödeldut, koorega ja ilma.

Vaatamata vahepealsetele langustele ja tõusudele on munatoodang kümne aasta jooksul kokkuvõttes kasvanud. 2015. aastal munesid Eesti kodulinnud 204,4 miljonit muna. 2016. aasta esialgsetel andmetel 194,1 miljonit muna, mis on ligi veerandi võrra rohkem kui 2007. aastal.

2016. aasta esialgsetel andmetel oli Eestis aasta lõpuks ligi kaks miljonit kodulindu, kellest kolmandik on munejad kanad toidumunade tootmiseks. Lisaks kanadele saab toidumune ka teistelt lindudelt, näiteks vuttidelt. 2015. aastal oli munatoodangust 1,2 protsenti sertifitseeritud mahetoodang.

Jagades toodangu tarbimisega, tuleb munade 2015. aasta isevarustatuseks (mitu protsenti katab omatoodang inimtarbimisest) 69 protsenti. Kui võtta arvesse ka eksporti, siis selgub, et Eesti elanik tarbib rohkem imporditud mune. Ligi 90 protsenti koorega importmunast toodi 2016. aastal Lätist, Leedust ja Poolast. Eesti päritolu munadest eksporditi 86 protsenti Lätti ja Leetu. Eesti mune söövad ka näiteks rootslased ja norrakad.