Viis viga, mis algaja koka köögist eemale peletavad

Foto: Panthermedia / Volodymyr Melnyk / scanpix

Kui söögitegemine pole veres, kulub rohkem raha valmistoidule ja söögikohtade külastamisele.

Manhattani kulinaariainstituudi direktor Sabrina Sexton annab Simple Dollar rahablogis nõuandeid, milliseid vigu algajad kokad sageli teevad ning kuidas saaks neid parandada ja aegamööda osavamaks saada.

Neil on ebarealistlikud ootused. Kui algaja kokk näeb telesaates mõnd imelist toitu või küsib ehk restoranis retseptigi, proovib ta seda järele teha, ent see ei vasta enamasti tema võimetele. Restoraniroad on siiski klass omaette ning algajale valmistamiseks parajad pähklid. Seega tasub esmalt alustada lihtsate roogade valmistamisest. Näiteks on minimaalset pingutust vaja maitsva kanafilee valmistamiseks – lihtsalt maitsesta see ära, pista fooliumisse ja küpseta ahjus mõõdukal temperatuuril. Kui see on selge, saab edasi liikuda keerulisemate kanaretseptide juurde.

Nad ei valmistu piisavalt ette. Restoraniköögis on kõige läbi mõtlemine äärmiselt oluline. Ka koduköögis peab ennekõike jääma rahulikuks ning mitte lülitama ahju sisse enne, kui juurviljad on hakitud ja liha maitsestatud. Kui retseptis on nõutud muu hulgas porgandi hakkimist, või sulatamist ja apelsinidest mahla pressimist, võtab see omajagu aega ja vaeva. Kui hakkad seda tegema pärast pingelist tööpäeva, võib tegevuste kattumine kergesti närvi ajada. Parem valmista asju ette parasjagu ja siis, kui sul on aega. Mõne asja võib valmis hakkida ja sügavkülma pista juba mitu päeva varem või tegeleda näiteks salati valmistamisega siis, kui liha parasjagu ahjus küpseb.

Nad löövad retseptile käega. Algaja kokk peaks esialgu püüdma retsepti võimalikult palju järgida, mitte teha esimesed kolm sammu täpselt ning ülejäänu osas improviseerida. Improviseerimine peaks tulema siis, kui maitsekooslused on juba paremini käpas. Seniks loe tähelepanelikult retsepti ning talita selle järgi, et õppida ära midagi uut ja saavutada hea tulemus. Samuti ei pea häbenema võõraste sõnade tähenduse vaatamist või mõõtühikute teisendamist – peaasi, et kõik retseptis oleks klaar.

Nad ei vaata kokandusvideosid. Need võivad oskuste arendamisel paljuski kasuks tulla, alustades näiteks väikeste nippide õppimisest, mis kiiremale toiduvalmistamisele kasuks tulevad, ning lõpetades liha küpsetamise tehnikate õppimisega. Pole mõtet järgida retsepte, millest sa aru ei saa või mida vaimusilmas ette ei kujuta. Seepärast otsi, kas on videosid, kus need võtted selgemaks saaks. Need on eriti kasulikud visuaalsetele õppijatele ning terve internet on neid täis.

Nad ei panusta kvaliteetsetesse köögitarvikutesse. Nüri nuga ja roostes pann rikuvad kokkamiselamuse kindlasti ning vähendavad ka soovi rohkem harjutada. Kodukokk ei vaja palju asju, piisab korralikust potist, pannist, kööginoast, koorimisnoast ja sakilise teraga noast. Samuti kestavad hea kvaliteediga köögitarvikud kaua ning võivad olla isegi eluaegsed investeeringud. Mida paremad tarvikud, seda mugavam on ka nende abil süüa valmistada.