/nginx/o/2011/03/23/543642t1hdcb0.jpg)
Majandusministeeriumi hinnangul tõi riigikontrolli audit ebaseaduslike ehitiste üle tehtavast järelevalvest välja õiged kitsaskohad ning ebatäpset ehitisregistrit ongi ministeerium just uuendamas.
Ministeerium: uuendame ehitisregistrit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigikontrolli audit oli väga vajalik ja väljatoodud kitsaskohtade põhjalik analüüs aitab kindlasti kaasa ehitusjärelevalve tõhustamisele kohalikes omavalitsustes,» lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa.
Riigikontroll heitis muuhulgas majandusministeeriumi peetavale ehitisregistrile ette, et see ei täida oma eesmärki ega sisalda ja avalikusta tegelikkusele vastavat infot, mistõttu registri andmetel põhinev riiklik ehitusstatistika ei saa olla täpne.
«Ehitisregistrit olemegi uuendamas, aasta-pooleteise pärast peaks kasutuses olema kasutajatele palju mugavam ja funktsionaalsem süsteem,» sõnas Otsa. «Kuid andmed peavad sinna sisestama siiski omavalitsused ise. Ministeerium on loonud registri kasutajatele toeteenuse, kust nad saavad alati nõu küsida. Jätkame seda tööd ja loome infosüsteemis lisakontrolle, millega oleks võimalik sisestusvigu vältida.»
Küsimusele, kas auditi põhjal võiks majandusministeerium kaaluda seaduste täpsustamist või sanktsioonide karmistamist, vastas pressiesindaja: «Ebaseadusliku hoone ehitamise eest on praegu võimalik juriidilisele isikule (näiteks ehitusfirmale) määrata trahv kuni 32 000 eurot, mis ei ole just väike summa ja peaks ehitajaid motiveerima korrektsele asjaajamisele. Võimalus on pöörduda ebaseadusliku ehituse lammutamise taotlemiseks ka kohtusse, vastav praktika on ka olemas.»
Riigikontroll tõdes, et Tartu ja Tallinna auditeeritud lähivaldades ei suuda omavalitsused ebaseaduslikku ehitustegevust piisavalt tuvastada ega tõkestada. Auditiga tuvastati 48 uusehitist, mis olid ehitatud ilma ehitusloata ja poole aasta pärast olid vaid veerandi puhul omavalitsused alustanud menetlust rikkumise tuvastamiseks, paljude ehitiste puhul ei olnud võetud vaevaks isegi mitte ehitise omanikuga ühendust võtta.
Riigikontrolli hinnangul ei kasutanud enamik omavalitsusi kõiki oma võimalusi ebaseadusliku ehitustegevuse tõkestamiseks rikkujaid korrale kutsudes.