Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/04/10/6535951t1h2be5.jpg)
Kuigi Eesti keskkonnaorganisatsioonidelt ei ole Nord Stream 2 keskkonnamõju hindamise protsessis veel arvamust küsitud, on neil teise Gazpromi poolt Läänemerre rajatava gaasijuhtme suhtes väga selge seisukoht.
«Eestimaa Looduse Fond (ELF) ei poolda Nord Stream 2 rajamist,» ütles Eesti suurima keskkonnaorganisatsiooni teabejuht Mariliis Haljasorg. Tema sõnul on muret tekitav, et olukorras, kus Euroopa peaks vaatama eelkõige tulevikku ning seadma prioriteediks taastuvenergia edendamise, investeeritakse suuri summasid hoopis fossiilkütuste kasutusse.
«Nord Stream 2 arendus läheb vastuollu Pariisi kliimaleppega ning Euroopa Liidu seatud eesmärgiga vähendada märgatavalt kasvuhoonegaase ja pidurdada seeläbi kliimamuutusi,» märkis Haljasorg. Ka ei ole ELFi seisukohalt vastuvõetav Läänemere keskkonna ja liikide võimalik ohustamine. «Läänemere seisund on niigi väga kriitiline.»
Teise tähtsa keskkonnaorganisatsiooni Eesti Rohelise Liikumise (ERL) projektikoordinaator ja energeetikaekspert Mihkel Annus lausus, et sisuliselt kaasneb Nord Stream 2 ehitusega kolm probleemset aspekti, mis on rohkem või vähem keskkonnaga seotud.
Sarnaselt ELFiga on ka ERL eeskätt mures Läänemere ökosüsteemi pärast, kuna kõikvõimalikud häiringud on võrdlemisi vähese veeringluse tõttu pikaajalise tagajärjega.
«Läänemere põhja ehitades häiritakse paratamatult põhjasetteid ning sinna ladestunud kahjulikud ühendid võivad taas merevette sattuda. Läänemere vee seisund pole ülemäära kiita ning iga tegevus, mis võib vee kvaliteedile riski osutada, tuleb tõsiselt läbi kaaluda,» märkis energeetikaekspert.
Kuna tegemist on üle-euroopalise poliitikasuundumusega, on ka ERL põhimõtteliselt selle vastu, et investeeritakse fossiilkütuste taristusse. Samuti märkis Annus, et investeeringud fossiilsete kütuste taristusse on ELis pidevas langustrendis ja kapital liigub üha rohkem taastuvenergia sektorisse.
«Ka maagaasi nõudlus Euroopa Liidus tervikuna pigem väheneb,» sõnas ta. Kui vaadata pikaajalisi arenguid, siis võib Annuse hinnangul Nord Streami torujuhtmest saada luhtunud investeering. Kolmandana tõi ERLi esindaja välja Euroopa riikide ja Venemaa suhete muutlikkuse.
«Kuna ERL ei tegele otseselt poliitika analüüsimisega, ei saa me ka riikidevahelistes suhetes otsest seisukohta võtta, kuigi nendime riski olemasolu, kui partnerluse üks pool on diktaatorlike valitsemisvõtetega riik,» tähendas Annus.