Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2025/02/17/16663563t1h3a67.jpg)
Nii Gazpromi kui ka Nord Stream 2 esindajad rõhutasid Peterburis ajakirjanikele korduvalt, et ei mõista, miks on Lääne-Euroopa meedia muutnud projekti poliitiliseks, kui neil on selles vaid majanduslik huvi. Ka olid nad seisukohal, et Euroopa Liidul ei ole mingit õigust sellesse küsimusse sekkuda.
«Väidetakse, et Vene päritolu maagaas hakkab Euroopa gaasiturgu üle võtma, samas moodustab Vene gaas vaid 30–32 protsenti kogu Euroopas tarbitavast gaasist,» alustas möödunud neljapäeval Peterburis toimunud pressikohtumist Läänemere riikide ajakirjanikega Nord Stream 2 kommunikatsioonijuht Ulrich Lissek. Seega on Venemaa turuosa Euroopa maagaasi turul võrreldav Norra omaga.
Kui kohaletulnud ajakirjanikele anti sõna küsimuste esitamiseks, läks arutelu teravamaks. «Te olete ju teadlikud sellest, et Ukrainas, Poolas ja paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on üsna palju vastuseisu sellele projektile. Mida te neile ütleksite, et neid maha rahustada?» uuris ühe Taani nädalalehe ajakirjanik Nord Streami kommunikatsioonijuhilt.
Kindel sissetulek Euroopast
/nginx/o/2017/04/09/6533989t1h4c18.jpg)
«Nagu ma juba eelnevalt märkisin, ei ole ma Gazpromi pressiesindaja,» alustas Lissek, viidates ühele varasemale küsimusele, millele oli samamoodi vastanud. Ukraina kohta märkis ta, et sealne gaasivõrk ei ole usaldusväärne, kuna on nõukogude ajast hooldamata, mistõttu tuleb Lääne-Euroopa klientidele tagada just kahe Nord Streami gaasijuhtmete kaudu usaldusväärne gaasitarne.
Vestlusse sekkus ka esimese Nord Streami gaasijuhtme projekti konsultandiks olnud energiaekspert Alex Barnes, kes peale Ukraina transiidivõrgu probleemide loetlemise kritiseeris ka taastuvenergiat.
«Talviti on üsna tavaline olukord, kus nõudlus energia järele on kõrge, kuid puuduvad tuul ja päike, ja see suurendab ka nõudlust maagaasi ja suurema transpordivõimekuse järele,» märkis ta.
Järgmisena sõna saanud Rootsi rahvustelevisiooni ajakirjanik juhtis tähelepanu asjaolule, et projekti Nord Stream 2 nähakse väga poliitilise projektina ja Venemaa otsese sekkumisena Euroopa gaasiturule.
INFOKAST: Mis seisukohal on Nord Stream 2 projekti osas erinevad Euroopa riigid?
- Pooldajad: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Austria
- Vastased: Poola, Slovakkia, Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu), Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhi, Ungari, Kreeka, Itaalia, Ukraina
- Skeptilised või pigem neutraalsed: Taani, Rootsi ja Soome
Allikas: välismeedia
«Me näeme Nord Stream 2 täielikult kui majanduslikel alustel elluviidavat projekti. Oleme näiteks tavalistelt Rootsi inimestelt küsinud, mis nad projektist arvavad, ja aru saanud, et projektiga on probleem ainult meedial ja poliitikutel,» märkis Lissek.
Järgmisena kritiseeris ta Euroopa Komisjoni, kes märtsi lõpus ütles vastusena Taani ja Rootsi valitsuste kirjadele, et ei saa Nord Stream 2 peatada. «Me tegutseme turumajanduslikel põhimõtetel, kus nõudlus juhib pakkumist. Võib-olla komisjon ütleb järgmisena, et meil ei ole vaja ka nii palju Volvo autosid Euroopa turule, nagu praegu toodetakse,» sõnas ta.
Lissek lisas kerge ärritusega, et mitte keegi ei ole sunnitud Vene gaasi ostma. «Aga sellisel juhul peab turg olema ka iseenda suhtes aus ja tunnistama, et Qatari või Nigeeria gaas on tarbijale 20 protsenti kallim. Vene gaas on kõige odavam ja usaldusväärsem gaas Euroopa tarbijale,» ütles ta.
Eelmist ELi kõneluste viga ei korrata
/nginx/o/2017/04/09/6533985t1hd88e.jpg)
Hilisemas arutelus tõi Alex Barnes esile, et hoolimata teistest eksporditeedest, mis Gazpromil praegu ühe või teise maailmajaoga on või mida plaanitakse, tuleb siiski enamik Vene energiaettevõtte sissetulekust just Euroopa riikidega sõlmitud lepingutest.
«Kui läheneda asjale majanduslikust küljest, siis Gazprom teenib Euroopa lepingute pealt märksa rohkem raha, kui ta kunagi teeniks Venemaal,» lausus ta.
Kuigi järjest kasvava nõudlusega Hiinast saaks Gazprom küsida ka kõrgemat hinda, ei ole sel suunal veel korralikke eksporditeid välja ehitatud ning kui lõpuks niikaugele jõutaksegi, läheks see ettevõttele väga kalliks maksma.
«Kogu Vene gaasiturg on üles ehitatud ida-läänesuunalisele gaasivahetusele ja sa ei loobu oma parimast kliendist, kes on sulle viimased 40 aastat maksnud väga head raha,» jätkas Barnes.
INFOKAST: Nord Stream 2 arvudes
- Nord Stream 2 projekt kuulub Vene riiklikule energiaettevõttele Gazprom. Partneritena on projekti kaasatud ka mitu suurt Saksmaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Austria energiaettevõtet.
- Projekti kogumaksumus on 10 miljardit eurot, sellest 8 läheb otseselt gaasijuhtme ehitusse ning 2 miljardit projekti elluviimisse aastail 2012–2019.
- Nord Stream 2 projekt annab tööd 220 inimesele, kellest enamik töötab projekti peakontoris Zugis Šveitsis. Kontorid on ka Peterburis ja Moskvas.
- Juba sõlmitud hankelepingutega on 4 miljardi euro ulatuses tehtud investeeringuid rohkem kui 10 riiki Euroopas.
- Gaasijuhtme ehituse algusajaks on plaanitud 2018. aasta aprill, selle valmimisajaks 2019. aasta lõpp, kui Venemaa peab hakkama Ukrainaga asuma taas ülekandetasude üle läbi rääkima. 55 miljardi kuupmeetrise transpordivõimega gaasijuhtmega saab aastas varustada 26 miljonit majapidamist.
Allikad: Nord Stream 2, Gazprom
Kaks ja poolt tundi pärast pressikonverentsi algust vastasid ajakirjanike küsimustele lõpuks ka selleks ajaks kohale tulnud Gazpromi esindajad, kes kinnitasid eelkõnelejate juttu. Ka nemad eitasid igasuguseid poliitilisi huvisid, mis võiksid projekti taga olla. «Vene valitsusel pole Nord Stream 2ga midagi pistmist,» lausus Dmitri Handoga Gazpromist.
/nginx/o/2017/04/09/6533857t1h77eb.jpg)
Samuti on talle mõistetamatu ELi sekkumine projekti.«Me ei kavatse selle projektiga korrata South Streamiga tehtud viga, kus me püüdsime pidada läbirääkimisi regulaatoriga (Euroopa Liiduga – toim), mistõttu see projekt ka ebaõnnestus,» ütles Handoga, viidates sellele, miks on Nord Streami puhul otsustatud veealuste gaasijuhtmete kasuks. Neile peavad heakskiidu andma ainult riigid, kelle territoriaalvetest nad läbi lähevad.
Hiljem märkis Handoga, et ei saa aru, miks jõuavad poliitikud ja ajakirjanikud kogu aeg välja Ukraina küsimuseni, kuna erinevalt Valgevenest Gazprom seal oma tütarettevõtte kaudu ei tegutse.
«Kui meie käest küsitakse, miks te ei taha kasutada Ukraina gaasivõrku, siis on see sama hea, kui küsida, miks te ei taha kasutada Hiina päritolu autot, mis üle päeva katki läheb,» lausus ta.
Looduskaitsjatel kaks nõuet
«Ma arvan, et meil on vähe võimalusi Nord Stream 2 projekti peatada, kuid märksa tõenäolisem on muuta plaanitavat trassi nii, et see algaks samast kohast nagu Nord Stream 1,» ütles Venemaa keskkonnaorganisatsiooni Zeljonõi Mir (Roheline Maailm) juht Oleg Bodrov.
Selle all pidas ta silmas seitsme kilomeetri kaugusel Soome piirist Viiburi lähedal asuvat Portovaja kompressorjaama, mis pumpab praegu läbi esimese Nord Streami gaasijuhtme Euroopasse gaasi. Bodrovi sõnul ei ole nad rahul Nord Stream 2 plaanitava alguskohaga Ust-Lugast, kuna seal läbiks trass rahvusvahelise Ramsari konventsiooni järgi märgalade kaitse alla kuuluvat Kurgalski poolsaart.
Seda muret jagab ka keskkonnaorganisatsioon Puhta Läänemere Koalitsioon (CCB), mille peakontor asub Rootsis. «Kui riigid, kelle territoriaalvetest gaasijuhe läbi läheb, kiidavad selle ehituse siiski heaks, on meil kindlasti kaks nõuet,» rääkis organisatsiooni tegevjuht Mihhail Durkin.
Esmalt soovib CCB nagu Zeljonõi Mir, et Nord Stream 2 algaks samast kohast, kus esimenegi gaasijuhe. «Teiseks on meie nõue, et gaasijuhtme ehitusel arvestataks, et Rootsi territoriaalvetes asuvatel Natura 2000 aladel välditaks kaevetöid ja torude panemist hiliskevadel ning suvel,» märkis Durkin. Nii häiriks gaasijuhtme ehitus võimalikult vähe Läänemere vee-elanikke.
Esimesest Nord Streami gaasijuhtmest erineva lähtekoha valikut põhjendas Nord Stream 2 pressiesindaja Jens Müller Peterburis tehnilise ja keskkonnaanalüüsi tulemusega, kuigi ei välistanud, et see keskkonnamõju aruande avalikustamise käigus muutub. Küll aga märkis ta, et lõplik sõna alguskoha valikus jääb siiski Vene võimudele.
Ühe tarnija osa suureneks
Mõni nädal tagasi Tallinnas toimunud Nord Stream 2 ürituse ajal kirjutas Postimees, et erinevalt varasematest Eesti valitsusjuhtidest, kes on olnud Nord Stream 2 projekti suhtes kriitilised, ei ole uue valitsuse peaminister Jüri Ratas (KE) ega majandus- ja taristuminister Kadri Simson (KE) avalikult oma seisukohta välja öelnud.
Toona puhkusel olnud, kuid nüüd tagasi tööpostil olev Simson ütles, et Eesti toetab Euroopa Liidu seniseid eesmärke energeetikas, milleks on energiajulgeolek, võrdne ligipääs võrkudele, usaldus ning tarneallikate mitmekesisus. «Eesti on jätkuvalt antud projekti suhtes kriitiline ja meie hinnangul on tegemist probleemiga,» kinnitas Simson.
Tema sõnul on Eestile selge, et ühe tarnija märkimisväärne turuosa suurendamine Euroopa Liidu gaasiturul vähendab tarneallikate mitmekesisust ja seeläbi suureneb turukontsentratsioon. «See omakorda tõstab hindu ja kuna ollakse rohkem sõltuvuses ühest konkreetsest tarnijast, langeb ka Euroopa Liidu energiajulgeolek,» lausus minister.
Espoo konventsiooni järgi peavad projekti piiriülese keskkonnamõju hindamisse olema kaasatud kõik üheksa Läänemere-äärset riiki, st peale projektile nõusolekut andvate Saksamaa, Venemaa, Taani, Rootsi ja Soome ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola.
Aprilli alguses avaldatud 765-leheküljelisele Nord Stream 2 keskkonnamõju hindamise aruandele saab tagasisidet anda juunini.
Peterburi pressikonverentsil osalenud Taani ja Rootsi ajakirjanike sõnul on nende valitsused teise Läänemerre ehitatava gaasijuhtme suhtes endiselt skeptilised – ning suuremad erakonnad on olnud ka avalikult selle vastu –, kuid tõenäoliselt nad siiski allkirjastavad Nord Stream 2 leppe. Nende hinnangul oleks see puhtalt pragmaatiline samm.
KOMMENTAAR
Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi saadik, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) liige
Nii mina kui ka väga paljud teised europarlamendi liikmed oleme korduvalt väljendanud oma vastuseisu Nord Stream 2 suhtes. Projekt on selges vastuolus Energialiidu põhimõtete ja eesmärkidega – Nord Stream 2 ei mitmekesista Euroopa gaasitarneid, vaid vastupidi suurendab meie sõltuvust Venemaast.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/09/6535373t1h7540.jpg)
Lisaks toob see kaasa keskkonna, konkurentsi, energiaturvalisuse ja isegi geopoliitikaga seotud probleeme, kui me mõtleme Ukraina küsimusele selles teemas.
Me ei saa riskida Balti ja teiste Ida-Euroopa riikide stabiilsusega sellepärast, et mõni Lääne-Euroopa riik kindlustab sellega endale vajaliku gaasitarne.
Üldiselt on Nord Stream teemaks peaaegu igal energiateemalisel arutelul nii komisjonides kui ka plenaaristungitel.
ITRE komisjon hääletas viimati energiaturvalisuse raportis ja Energialiidu raportis Nord Streami vastu ja samuti oleme selle komisjoniga mitmel korral nõudnud teema arutamist täiskogul, et oma vastuseisu väljendada.
Lõppude lõpuks on Euroopa Komisjon see, kes hindab projekti vastavust Euroopa Liidu energiapoliitikaga ja ehitusload annavad välja liikmesriigid. Rootsil, Soomel ja Taanil on väga raske üksi Venemaa vastu seista ja seetõttu ongi oluline, et Euroopa Liit võtaks vastu selge positsiooni.
Praegu arutlusel olev suur nn puhta energia pakett, millega kujundatakse järgmisteks aastakümneteks Euroopa energiapoliitikat, on näiteks see koht, kus saame Venemaa gaasi probleemi esile tuua.