Kui kohaletulnud ajakirjanikele anti sõna küsimuste esitamiseks, läks arutelu teravamaks. «Te olete ju teadlikud sellest, et Ukrainas, Poolas ja paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on üsna palju vastuseisu sellele projektile. Mida te neile ütleksite, et neid maha rahustada?» uuris ühe Taani nädalalehe ajakirjanik Nord Streami kommunikatsioonijuhilt.
«Nagu ma juba eelnevalt märkisin, ei ole ma Gazpromi pressiesindaja,» alustas Lissek, viidates ühele varasemale küsimusele, millele oli samamoodi vastanud. Ukraina kohta märkis ta, et sealne gaasivõrk ei ole usaldusväärne, kuna on nõukogude ajast hooldamata, mistõttu tuleb Lääne-Euroopa klientidele tagada just kahe Nord Streami gaasijuhtmete kaudu usaldusväärne gaasitarne.
Kaks ja poolt tundi pärast pressikonverentsi algust vastasid ajakirjanike küsimustele lõpuks ka selleks ajaks kohale tulnud Gazpromi esindajad, kes kinnitasid eelkõnelejate juttu. Ka nemad eitasid igasuguseid poliitilisi huvisid, mis võiksid projekti taga olla. «Vene valitsusel pole Nord Stream 2ga midagi pistmist,» lausus Dmitri Handoga Gazpromist.