Euroopa Komisjon kahtleb uute põlevkivielektrijaamade toetusskeemis

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joaquin Almunia
Joaquin Almunia Foto: AP / Scanpix

Euroopa Komisjon teatas, et hakkas ELi riigiabieeskirjade alusel süvitsi uurima Eesti kava anda kahe uue 300 MW elektrijaama käitajatele 20 aasta jooksul riigi toetust kuni 1,5 miljardit eurot.


«Komisjon tunnistab Eesti elektrituru eritingimusi, kuid kõnealuse konkreetse meetme ülesehitus võib oluliselt kahjustada konkurentsi Eestis ja tema naaberliikmesriikides ning muuta neis alternatiivsetesse tehnoloogiatesse investeerimise ebaatraktiivseks,» ütles konkurentsipoliitika eest vastutav komisjoni asepresident Joaquín Almunia.

Kui Eesti uutele põlevkivijaamadele riigiabi luba ei saa, tähendab see seda, et Eesti Energia võib loobuda nende ehitusest. See omakorda tähendab seda, et vanade põlevkivikatelde sulgemise järel saab suudab Eesti toota vähem elektrit kui kulub enda tarbeks.

Almunia teatas, et praeguses etapis on komisjonil aga kahtlusi, kas kavandatav meede on oma praegusel kujul kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega.

Almunia märkis, et arvestades abi märkimisväärset suurust ja kava pikka kestust, on juba muret tundnud ka kolmandad isikud, kuna abi võib halvendada olemasolevate jaamade olukorda ning muuta uutesse jaamadesse investeerimise ebaatraktiivseks nii Eestis kui ka naaberturgudel, kuna konkureerivad jaamad, erinevalt subsideeritud uutest jaamadest, oleksid kohustatud kandma oma investeeringukulud täielikult.

Kavandatava kava raames nõutaks, et jaamade käitamisel kasutataks peamise kütusena põlevkivi. Kava kestuseks oleks 2013.–2032. aasta. Abi antaks otsetoetusena ainuüksi jaamade kasutatavuse eest. Abisumma arvutataks jaamade kasutatavuse tundide arvu põhjal, mis korrutataks rahvusvaheliste turgude keskmiste CO2 hindade alusel fikseeritud summaga. Põlevkivi on üks CO2-mahukamaid kütuseid ja peale riigi omanduses oleva turgu valitseva ettevõtja Eesti Energia ei kasuta seda mahukaks elektritootmiseks peaaegu ükski teine elektritootja maailmas.

Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel märkis, et Eesti mõistab komisjoni vajadust riigiabiluba põhjalikult uurida ja tagada turumoonutuste vältimine.

«Samas on meie hinnangul turumoonutused välistatud, sest toetust ei anta tootmisele (tootmiskuludele), vaid installeeritud võimsuse eest. Seetõttu madalamate tootmiskuludega (hüdro, tuuliku, tuum, biomassi koostootmine) säilitavad oma konkurentsivõime ning põlevkivivõimsused toodavad vaid siis, kui odavam võimsused on juba rakendunud, ent on jätkuvalt katmata nõudlust,» kommenteeris Kisel.

Kisel lisas, et kui Euroopa Komisjonilt tulevad ettepanekud seaduste kohendamiseks, et tagada kokkusobivus siseturuga, on Eesti valmis seda tegema.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles