Kütuse kallinemine on keskmise pere rahakotist röövinud sadu eurosid

Kütusehinna muutuse mõju pere-eelarvele. Foto: swedbank

Viimase kahe aasta jooksul toimunud kütusehindade kiire tõus on perelt, kus autoga sõidetakse päevas 40 kilomeetrit, viinud kahe aastaga pea 450 eurot (7041 krooni).

«Kütusehinnad muutuvad vähehaaval ning see ei pruugi igapäevase tarbimise puhul isegi kohe tunda anda. Siiski on energiahindades selge kasvutrend ja kui vaadata hinnamuutust veidi pikema perioodi jooksul, on lisakulu olukorras, kus palgad ei ole kasvanud, autoomanike jaoks väga suur,» rääkis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Autokütus kallines märkimisväärselt 2009. ja 2010. aasta võrdluses, ent hindade kasv on olnud kiire ka käesoleval aastal. Tänavu märtsikuus ostetud bensiini E95 hind on võrreldes paari aasta taguse hinnatasemega 51 protsendi ehk 42 sendi (6,57 krooni) võrra, bensiin E98 aga 45 eurosendi (7,04 krooni) võrra kõrgem.

Diisliliitri hind on kahe aastaga kasvanud 46 eurosendi(7,2 krooni) võrra. «Kui võtame arvutuse aluseks auto, mille bensiinikulu on keskmiselt seitse liitrit saja kilomeetri kohta, ja eeldame, et autoga sõidetakse iga päev umbkaudu 40 kilomeetrit, tõi hinnatõus eelarves kaasa lisakulusid 2009. aastal umbes 300 eurot (4694 krooni), mullu aga 150 eurot (2347 krooni),» selgitas Suitsu.

Kui aga autoga sõidetakse päevas rohkem – näiteks maal elavad pered, kes käivad maakonnakeskuses tööl – on hinnatõusust tulenevad lisakulud märkimisväärselt suuremad. Nii on auto puhul, millega sõidetakse päevas keskmiselt 80 kilomeetrit, hinnatõusust tulenev täiendav kulu Suitsu arvutuste kohaselt viimase kahe aasta jooksul olnud umbkaudu 900 eurot (14 082 krooni).

«Nii kallinev kütus kui vajadus säästa keskkonda võiksid panna inimesi mõtlema, kuidas säästlikumalt sõita ja vähemate sõidukilomeetritega toime tulla,» rääkis Suitsu ja tõi välja, et näiteks tühja autoga pikemate vahemaade läbimine on üsna ebamõistlik.

«Inimesed võiksid silmad lahti hoida ning selle asemel, et igaüks oma autoga edasi-tagasi sõidaks, võimalusel naabrite või sõpradega ühiselt tööle ja tagasi sõita,» lisas ta. Linnades elavatel inimestel aitab autokütuselt säästa ka lühemate otsade puhul ühistranspordi ja jalgratta kasuks otsustamine. Linna lähedalt tööl käijate jaoks võib olla abiks ka pargi ja sõida süsteemi kasutamine, mis võimaldab auto jätta äärelinna parklasse ja sealt edasi liikuda ühistranspordiga.

«Lisaks kütusekulule tuleb linnades autoga liigeldes sageli arvestada ka üsna kõrge parkimistasuga,» tõi Suitsu välja veel ühe autoomaniku lisakulu.