:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2011/03/22/543403t1hc9b8.jpg)
Maailmas valitsevate segaduste tõttu ülespoole liikuv nafta hind annab naftafirmadele tänavu lootust, et kasum tuleb varem arvatust kopsakam.
Kerkivad hinnad tähendavad naftafirmadele kopsakamat kasumit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui analüütikud hindavad üha kallinevat naftat üheks majanduse taastumise suuremaks riskiks, on naftafirmadel ja nende aktsionäridel põhjust rõõmustada.
«Praeguste naftahindadega teenivad firmad head raha. Praegu makstakse barreli eest 115 dollarit, mullu sügisel oli hind 80 dollarit,» iseloomustas Rootsi E24-le olukorda üks analüütik.
Aktsionärid hõõruvad käsi
Põhjamere Brenti toornafta on tänavu kallinenud 21 protsenti, Põhja-Ameerika WTI ligi 13 protsenti ning kokkuvõttes on see vesi USA naftafirmade aktsiatele.
Tänavu on kolme suurettevõtte Chevroni, Exxon Mobili ja Conoco Phillipsi aktsia hind kerkinud ligi 15 protsenti. Hinnad jäävad küll alla 2008. aasta kevadsuvistele rekordtasemetele, kuid aktsionäridel on põhjust heameelt tunda. Dow Jonesi tööstuskeskmine on samal ajal kerkinud vaid neli protsenti.
Kõrgem hind tähendab suuremat kasumit, mistõttu on analüütikud kergitanud kolme suurema naftafirma selle aasta kasumiprognoosi 17 protsendi võrra.
Eelmisel aastal oma tulusid 57 protsendi võrra suurendanud ning 30,4 miljardit dollarit teeninud Exxon Mobililt oodatakse uue prognoosi järgi tänavuseks kasumiks 37,56 miljardit dollarit. Kokku peaksid kolm naftafirmat sel aastal teenima 70,52 miljardit dollarit.
Nõudlus kasvab
Investeerimispank Golman Sachs soovitas eelmise nädala lõpus investoritel naftafirmade ostuoptsioone osta, sest üleilmse nõudluse kasvu juures peaks see end igati ära tasuma.
«Hinnakõikuvus jääb suureks ning tugev üleilmne nõudlus lennutab nii nafta hinda kui naftafirmade aktsiaid ülespoole,» märkisid panga strateegid John Marshall ja Katherine Fogertey analüüsis.