Nordecon eelarvemiinusest: järjekordne kirvelöökidega tehtud otsus

Peagi Nordeconi juhi kohalt lahkuv Jaano Vink. Foto: Erik Prozes / Postimees

Kuigi ehitusfirmad võiksid riigi eelarvemiinuse üle rõõmustada, peab Nordeconi juht Jaano Vink seda valitsuse järjekordseks kirvelöökidega tehtud otsuseks, mis võib ehitussektori hoopis ülekuumenemiseni viia. 

Valitsus otsustas sel nädalal, et tulevikus saab aastas kasutada 0,5 protsenti SKTst ehk umbes 115 miljonit eurot reserve selleks, et teha suuri investeeringuid: teede ehitamine, linnahalli renoveerimine, IT-teenuste arendamine.

«Ma arvan, et lühinägelik oleks öelda, et see on ehitajate jaoks jube hea asi. Mulle isiklikult ei meeldi, et riik loobub populistlike lubaduste elluviimiseks väga selgetest põhimõtetest. Pelgan, et alguses on pool protsenti miinust, aga mõne aja pärast juba rohkem. See on hiiliv reeglite lõdvendamine,» rääkis Vink.

Tema sõnul on reservide arvelt teedesse raha pumpamine populistlik samm, mis on tehtud kiirustades ja teisi variante põhjalikult kaalumata. Ta soovitab mõelda ka näiteks laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise peale, kuid selliseid arutelusid ei ole.

«Probleem ongi selles, et praeguse valitsuse kõik otsused on kantud lihtsatest kirvelöökidest, mõtlemata sellele, mida selline põhimõtteline muutus pikemas plaanis kaasa toob,» rääkis ehitusfirma juht.

Küsimuse peale, kas ulatuslikud riiklikud taristuprojektid võivad tekitada ehitussektoris mullistusi ja liigset palgasurvet, vastas Vink, et see oht on täiesti olemas. «Kui vaadata näiteks Tallinnat, siis need buumi märgid on täitsa nähtavad. Kraanad on iga nurga peal ja hinnad üleval. Samas kui vaadata Tallinnast väljapoole, siis ehitus kiratseb.»

Vink meenutas, et alates 2014. aastast pole teedeehitussektori riiklike tellimusi eriti peale tulnud. Samas kui riik peaks reservid käiku laskma, tekib lühikesel perioodil tohutu tööde maht. «Summad lähevad suureks ja asi võib käest minna. Võnked tööjõuturul ei tee midagi head ja vaja oleks stabiilset mõõdukat kasvu.»

Kui riiklikud investeeringud peaks otsa saama, siis pole tõenäoliselt väga pikal ajal jälle midagi. «Siis võime peagi olla vastu maad, tulevad koondamised ja palkasid tuleb vähendada,» ütles Vink.

Sarnasel seisukohal on ka Eesti Panga president Ardo Hansson, kelle sõnul on Eesti majandus praegu kasvuteel, mistõttu ei ole tarvis lisastiimulit. Ehituses hakkavad palgad kasvama, aga see viib viimaks olukorrani, kus ettevõtete kasumlikkus kannatab, nad saavad vähem investeerida, on ta kindel.

Eesti ühe suurima teedeehitusfirma Trev-2 Grupi vastne juht Sven Pertens tõi aga välja, et taristuinvesteeringud on sektori positiivsed, kuna hoolimata valmisolekut pole sektor viimasel ajal tööd eriti saanud. «Sektori normaalse käekäigu huvides on see kindlasti positiivne, et ükskõik mis ressursside arvelt raha juurde suunatakse. Praegu oleme selgelt alarahastatud.»

Kuna ehitushinnad on praeguseks väga madalale langenud, võib see Pertensi sõnul ka riigi jaoks kasulik olla, kuna riik saab töö odavalt kätte. Selliste projektidena nimetas ta näiteks Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist.

Erinevalt Nordeconi juhist ei näe Pertens, et sektor võiks üle kuumeneda. Samas toob ta ohuna välja, et ehitussektorit ootavad ees suured kõikumised. «Taolised mahtude järsud tõusud ja siis langused pole kunagi head. Peaks leidma optimaalse taseme ja sealt tasapisi edasi kasvama,» rääkis Pertens.

Mida arvab ehitusfirma juht aga makropildi tasandilt, kas riigieelarve miinusesse lubamine on õigustatud? «Kindlasti on mingisugused asjad ja regulatsioonid, mida tuleb laias laastus järgida, kuid need ei peaks olema absoluutsed. Nii nagu ettevõttedki teevad praktilisi otsuseid ja võtavad teadlikult laenu, mõeldes pikalt ette, võivad teha seda ka riigid,» arvas Pertens.  

Valitsuse tegevusprogramm näeb ette mitme olulise investeeringu tegemist: linnahalli välja ehitamine, lairiba jaotusvõrgu rajamine ning ülisuurte taristuinvesteeringute toetamine. Rahandusminister Sven Sester on öelnud, et rahastamiskava järgi plaanitakse aastatel 2018-2020 investeerida taristusse kokku 135 miljonit.