:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/28/6394113t1hf4f0.jpg)
Vabariigi presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul on valitsuse otsus lasta riigieelarve miinusesse märgiline samm, mis võimaldab vastutustundlikult tegutsedes pikemaajaliste ja tõeliselt oluliste investeeringute tegemist.
Vitsur: eelarvemiinus loob Eestile uusi võimalusi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatavasti otsustas valitsus pikalt dogmana püsinud range eelarvetasakaalu reeglit lõdvendada ja anda võimaluse eelarve aastas 0,5 protsendiga miinusesse lasta.
Heido Vitsur selgitas, et kõige üldisemalt annab see Eestile võimaluse, kuidas maailmamajanduse turbulentsi arukalt siluda.
Ta tõi näiteks välja eelmise globaalse majanduskriisi, mis oli Eesti jaoks üks rängemaid. «Oleks me siis eelarvet mõnevõrra vähem kärpinud, siis oleks langus ja tööpuudus ning tööjõu Eestist lahkumine mõnevõrra väiksemaks jäänud,» märkis ta.
Lisaks võimaldab eelarvereeglite lõdvendamine tema sõnul ära jätta üsna palju edasi-tagasi otsustamist, mis võimaldab vältida määramatusest ja ümberotsustamisest tingitud ebaproduktiivseid kulutusi.
Samas juhtis majandusanalüütik tähelepanu, et eelarvemiinus tuleb pikemas perspektiivis kasuks ainult siis, kui keskpikas perspektiivis suudatakse eelarvet siiski tasakaalus hoida, vastasel juhul hakkab võlakoorem kasvama ja muutub ükskord ühtlasema arengu tagajast arngupiduriks.
«Seda võib võrrelda erasektori krediidiga, kus õigel ajal ja õigel eesmärgil võetud laenuga tehakse ära sellised vajalikud asjad, mis ei ole koormaks, vaid arengu eelduseks. Kui aga laen kulutatakse ebaratsionaalselt, on tulemuseks tõenäoliselt pankrot,» rääkis ta.
Rahandusminister Sven Sester (IRL) teatas eile, et valitsus muudab riigieelarve baasseadust nii, et tulevikus võib majanduse elavdamiseks eelarve struktuursesse miinusesse lasta.
See tähendab, et valitsus saab aastas kasutada 0,5 protsenti SKTst ehk umbes 115 miljonit eurot reserve selleks, et võtta laenu suurte investeeringute tegemiseks: teede ehitamine, linnahalli renoveerimine, IT-teenuste arendamine.