:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/12/6247463t1h32df.jpg)
Kui seni on Eesti eelarvetasakaalu reeglit rangelt järginud, siis täna otsustas valitsus, et tulevikus võib riigieelarve majanduse elavdamiseks ka nn struktuursesse miinusesse lasta.
Valitsus lubab tulevikus eelarve miinusesse lasta (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab, et peagi võib valitsus hakata varasemate aastate eelarve ülejääke tuleviku investeeringuteks kasutama kuni 0,5 protsenti SKTst aastas, teatas rahandusministeerium.
Samas jääb kehtima senine põhimõte, et kui eelarveaastal tekib lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks.
«Soovime hoiduda sellest, et valitsus oma tegevusega majandust liigselt jahutaks või, vastupidi, buumi tagant kütaks,» ütles rahandusminister Sven Sester.
«Soovime ajada tasakaalukat eelarvepoliitikat, mis lubaks teha tulevikku suunatud investeeringuid, kuid samas kohustaks puudujääke järgmistel aastatel ülejäägiga katma,» lisas ta.
Viimastel aastatel on valitsussektori eelarve olnud ülejäägis. Tekkinud ülejääkide kuhjumisel viib valitsus Sesteri sõnul majanduse käibest raha välja ja sellega vähendab majanduskasvu.
Lisaks defitsiidi lubamisele otsustas valitsus, et alates aastast 2020 hakkab riigieelarves näha olema varasemate ja uute otsuste mõju ühe aasta asemel nelja aasta perspektiivis.
«Lähtume põhimõttest, et eelarvepoliitika kujundamine peab korraga vaatama kaugemale kui üks eelarveaasta,» ütles rahandusminister Sven Sester. «Samuti soovime anda riigikogule suurema rolli pikema vaatega eelarvepoliitika kujundamisel, mis seni on olnud valitsuse pärusmaa.»
Eelarve defitsiiti on tugevalt kritiseerinud näiteks reformierakondlane ja endine rahandusminister Jürgen Ligi, kelle sõnul käitub valitsus nagu mandunud aadlivõsu, kes pandib pärandiks saadud häärberi, et elada laenust, müüb väärtesemeid ja kütab ahju mööbli ja raamatutega.
«Päranduseks saadi eelmistelt valitsustelt tasakaalus elustiil ja seadus, mis võlgu ja vara müügist elamist piirab. See arhitektuur läheb nüüd tuleroaks. Plaanitakse tühistada pika ja sisulise eelarvevaate reegel, mis kriisi õppetunnina kehtestatud kogu Euroopa Liidus,» ütles ta.
Kehtiv seadus näeb ette, et riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.