Lugeja küsib: kuidas saavad ettevõtted minu kohta andmeid, mida ma neile jaganud pole?

Kui firma esindaja on hinnapäringule vastates kasutanud rohkem isikuandmeid, kui kliendi arvates vajalik, siis tasub selle kohta kindlasti ettevõttelt selgitusi paluda. Foto: SCANPIX

«Kuidas võib ettevõte, kellega mul varem kokkupuudet pole, teada minu töökohta, ametit, elupiirkonda ja kuid andmeid, kui ma neid ise nendega jaganud ei ole?» soovis lugeja teada.

«Küsisin meilitsi teenuse hinda firmast, kellega mul varasemat kokkupuudet ei ole. Vastuseks tuli väga üksikasjalikult koostatud hinnapakkumine. Muu hulgas selgus sealt aga, et ettevõttele on teada minu töökoht, amet, elupiirkond ning muud andmed, mida ma neile ise andnud ei ole ning mis pole ka teenuse hinnavahemike edastamiseks otseselt vajalikud. Küsisin ainult hinda. Kas mul on võimalik teada saada, mis infot ja kust nad minu kohta veel kogunud on?» küsis lugeja.

Vastab Andmekaitse Inspektsiooni:

«Igal inimesel on õigus küsida ettevõtetelt, milliseid andmeid tema kohta kogutud on, kust need pärinevad ning mis eesmärgil ja kuidas neid kasutatakse. Kui firma esindaja on hinnapäringule vastates kasutanud rohkem isikuandmeid, kui kliendi arvates vajalik, siis tasub selle kohta kindlasti ettevõttelt selgitusi paluda. Kliendi palvel tuleb ettevõttel talle selgitada, mis andmeid ja millistest allikatest tema kohta kogutud on ning miks hinnapäringule vastamiseks just selliseid andmeid vaja oli.

Isikuandmeid kogudes ja kasutades peab muu hulgas alati lähtuma minimaalsuse põhimõtetest. See tähendab, et isegi kui kogu see täiendav info päringu teinud potentsiaalse kliendi kohta on hiirekliki kaugusel internetist kättesaadav, ei ole see kindlasti õigustus ülemääraste andmete kogumiseks ja kopeerimiseks oma kliendiandmebaasi. Kasutada võib minimaalses ulatuses ja ainult neid andmeid, mis on vajalikud konkreetsele hinnapäringule vastamiseks. Sellisteks andmeteks on näiteks kontaktandmed, mille päringu tegija ise ettevõttele vastamiseks või päringu täpsustamiseks oma kirjas andis.

Ettevõte peab küsimustele kogutud isikuandmete kohta vastama viie järgneva tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on enda soovist teada andnud. Soovi korral on kliendil õigus nõuda ettevõttelt ka kogutud isikuandmete kustutamist. Eelkõige tundub see valik mõistlik olukorras, kus hinda on küsitud mitmelt ettevõttelt ja lõpuks otsustatakse teise teenusepakkuja kasuks ning sellest pakkumisest loobutakse.»