Riigikontroll: saastetasud ei muuda ettevõtteid keskkonnasõbralikumaks

Suurem osa Eesti õhusaastest tuleb elektritootmisest. Foto: Peeter Langovits.

Riigikontrolli auditist selgub, et saastetasud ei ole suutnud välisõhu saastamist ja jäätmete tekitamist oluliselt vähendada, kuna ettevõtetel on odavam saastamine kinni maksta kui keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse investeerida.

Saastetasude vähest mõju saaste vähenemisele näitavad keskkonnainfo andmed, mille kohaselt heitsid Eesti ettevõtted 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga peaaegu kõigi olulisemate saasteainete osas õhku ligi 20 protsenti enam saasteaineid.

Riigikontrolli analüüs näitas, et kehtivate saastetasude puhul maksustatakse ühesuguse tasumääraga erineva ohtlikkusega saasteaineid, suurtes kogustes tekkivatel saasteainetel on võrdluses teiste ainetega oluliselt madalam tasumäär ning osa saasteainetest on maksustamata.

Näiteks on põlevkiviõli tootmisel tekkiva keskkonnaohtliku poolkoksi tasumäär tavajäätmetega võrreldes ca kümme korda madalam, ühetaoliselt on maksustatud nii vähki tekitava ja geene kahjustava benseeni kui ka etanooli õhkupaiskamine ning fluori- ja klooriühendite õhku paiskamise eest tasu ei nõuta.

Saastetasud on mõjusad siis, kui neid toetavad ka muud õiguslikud ja administratiivsed meetmed. Auditeerimisel aga selgus, et olemasolevad välisõhu saasteload võimaldaksid ettevõtetel emiteerida saasteaineid kaks või isegi mitu korda enam, võrreldes praegu emiteeritavaga. Ka jäätmeload ei piira tekitatavaid jäätmekoguseid. Lisaks sellele nõutakse parima võimaliku tehnika soovituste täitmist vaid vähestelt saastajatelt.

Riigikontrolli hinnangul vajab kohe lahendamist probleem, et keskkonna saastamise piiranguid eiranud (nt ilma loata saastanud) ettevõtted on enamasti pääsenud kõrgendatud määraga saastetasu maksmisest.

Kuigi keskkonnainspektsioon on aastatel 2002-2006 üle loa või ilma loata saastamise eest määranud ettevõtetele karistusi 570 juhul, pole riik enamasti välja nõudnud 10- kuni 1000-kordse määraga kõrgendatud saastetasu. Harvad pole juhtumid, kus vaid manitsetakse ettevõtet luba taotlema.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste kontroll saastamise aruannete õigsuse ja tegelike emissioonide üle on puudulik. Kuigi seadus nõuab, et enne saastetasu arve väljastamist kontrollitaks ka tegelikke saastekoguseid, piirdutakse enamasti vaid ettevõtte juhi allkirjastatud aruande ülevaatamisega. Kord aastas keskkonnainspektsiooni teostatav ettevõttes kohalkäik ei kompenseeri kontrolliga seotud puudust.

Riigil on saastetasude asendamise lepingute sõlmimise ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolse rahastamise näol olemas ka keskkonnasaaste vähendamist toetavad meetmed, aga need ei ole selgete eesmärkide puudumise, paindumatute kriteeriumide ja teistsuguste prioriteetide tõttu suutnud ettevõtteid ergutada riigi toel rakendama keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid.

Küll aga on kogutud saastetasudel olnud positiivne mõju seeläbi, et saadud raha abil on riik aidanud finantseerida näiteks kohalike omavalitsuste reovee käitlemise ja jäätmejaamade väljaehitamise projekte.

Aastatel 2002-2007 riigile laekunud ligikaudu 2,2 miljardist kroonist saastetasudest laekuvast rahast toetati saastetasude asendamise kaudu seitsme ettevõtte välisõhu või jäätmeprojekte senini kokku 15,3 miljoni krooniga ning riigieelarvest suunati SA KIK kaudu otseselt välisõhu saaste vähendamisega seotud tegevuste või sellealaste uuringute rahastamiseks ligikaudu 58 miljonit krooni.

Keskkonnaministri vastuse kohaselt saab enamikku riigikontrolli soovitusi arvestada keskkonnatasude kontseptsiooni ja keskkonnatasude seaduse muudatuste väljatöötamisel ning keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldamisel ja keskkonnaregistri edasiarendamisel.

Riigikontroll auditeeris, kas aastatel 2002-2006 on riik suutnud saastetasude abil mõjutada ettevõtteid investeerima välisõhu saastamise ja jäätmetekke vähendamisse. Auditiga saab lähemalt tutvuda siin.