Kuu aja jooksul on uut tööd otsinud iga teine eestimaalane

Paljud hindavad kaugtöö või paindliku tööaja võimaldamist. Foto: Panther Media/Scanpix

Tööportaali CV-Online’i märtsis läbi viidud küsitluse tulemusena on viimase 30 päeva jooksul otsinud aktiivselt tööd 43 protsenti tööealisest elanikkonnast.

Tööotsijatest viiendik on viimase kuu jooksul jõudnud ka kandideerimisotsuseni. Uuele tööle sai viis protsenti küsitlusele vastanuist.

Kõikidest vastanuist, kes otsustasid märtsis end töövestlustel reaalselt ka proovile panna (20 protsenti), õnnestus uude ametisse asuda veerandil. Enne kandideerimist loevad tööotsijad avaldatud kuulutust keskmiselt kaks kuni neli korda.

Sobivat töökohta on viimase kuu jooksul soovitanud sõbrale vähemalt ühel korral 34 protsenti vastanuist. Sõbralt on töösoovituse vastu saanud 30 protsenti vastanuist, neist pea üheksa protsenti on saanud vihjeid vabadest ametitest kuu jooksul korduvalt.

Uued väljakutsed ja kõrgem töötasu innustavad

Enim panevad inimesi otsima uut ja arendavamat tööd ootus kõrgemale töötasule (54,5 protsenti vastanuist) ja ihalus uue väljakutse järele (39,3 protsenti). Neile järgnesid sobivama töö leidmine, paremate töötingimuste otsimine ning soov saada rohkem vabadust oma aega planeerida.

Enam kui veerand vastajaist soovivad tööd vahetada sellepärast, et töökoht oleks sobivama asukohaga. Veidi vähem neist otsib praeguse töö asemele pigem haridusele vastavat tööd.

Kodus soovib töötada 15 protsenti küsitlusele vastanuist. Pea kuuel protsendil ankeedi täitnuist on töövahetuse põhjuseks tüli tööandjaga. «Tööandja nõuded on absurdseks läinud,» kommenteeris üks vastanuist. «Olen uues kohas katseajal hetkel, kuid kahjuks ei ole lubadused siin pidanud ning olen avatud uutele pakkumistele seetõttu,» täiendas teine.

Suur soov uue töö järele viib kimbatusse

Küsitlusele vastanud inimeste kogemustega tutvudes võib järeldada, et tihedal tööturul ollakse kaotamas lootust endale uus töö leida. «Mõttetu tegevus. Kui pole tutvusi või kui pole õiges erakonnas, siis on normaalset tööd võimatu saada,» selgitas üks vastajaist. «Lootusetu ettevõtmine,» lisas teine. «Eitava vastuse põhjused on: liiga vana; liiga kõrgelt kvalifitseeritud.»

CV.ee värbamisspetsialisti Ivika Borni sõnul on inimeste mure tegelikult mõistetav. «Suure konkurentsiga tööturul ongi keerulisem leida ideaalselt sobivat tööandjat ja töökohta, sest ühtviisi nõudlikud on mõlemad osapooled – nii tööandjad kui töötajad.» Ta selgitas, et tööandjad otsivad kollektiivi pigem inimesi, kes sobiksid eeskätt oma senise kogemuse ja haridusliku taustaga ning ideaalse kandidaadi mitteleidmisel pigem oodatakse ametikoha täitmisega. Seega on paljud tööandjad kinni veel väljakujunenud standardites, vaadates värbamisel ainult n-ö tehnilisi andmeid.

Leia endale sobiv töö ja realistlik palgatase

CV-Online’i värbamisspetsialisti Maris Martini sõnul tuleb kandideerides alati kõrvutada oma unistusi realistlike ootustega. «Enne kandideerimist tuleks end alati viia kurssi tööturul toimuvaga just konkreetses sektoris, selgitada välja ametipositsiooni tegelik palgatase ja kõrvutada saadud infot oma vajaduste ning nõudmistega.» Samuti soovitab ta kindlasti tutvuda enne kandideerimist põhjalikult ka ettevõtte tegemistega ning selgitada enda jaoks lahti pakutava positsiooni töö sisu.

Kui kandideerijal on plaanis hoopis karjäärimuutus, rõhutab värbaja, et uude valdkonda sisenedes ja tööd alustades on üldjuhul esimene palk keskmisest väiksem, sest kogemusi pole kandidaadil veel ette näidata, kuigi ta võib isiksusena sobida tööle ideaalselt.

Sellistel juhtudel on tööõnn ja perspektiiv areneda samas oluliselt suurem, julgustab ta, aga tuleb mõista, et ettevõte tahab kõigepealt teada saada, kas uus töötaja end ka õigustab, et tulevikus võimaldada talle ka suuremaid boonuseid ja paremaid töö- või palgatingimusi.

Iga kandideerimine olgu enne lahti mõtestatud, et kas sa ka tegelikult võiksid sobida konkreetsesse ettevõttesse ja tööle ning otsuse tegemiseks tuleb varuda aega.

Küsitlusele vastas 407 inimest.