/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/21/76233t1h5920.jpg)
Eurotsooni rahandusministrid jõudsid esmaspäeval Brüsselis kokkuleppele Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) põhimõtetes, mis tähendab Eesti jaoks maksimaalselt kuni 148 miljoni euro suurust sissemakset.
Kokkuleppe järgi maksab Eesti ESMi kuni 148 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles BNSile, et esialgse sissemakse võtme järgi oleks Eesti osalus ESMis olnud 12,6 protsenti SKPst, kuid esmaspäeval saavutatud kokkuleppe järgi on see umbes üheksa protsenti SKPst.
Ligi sõnul tegi Eesti ettepaneku, et nende riikide puhul, kelle SKP jääb eurotsooni keskmisest alla 75 protsendi, saavad ESMi sissemakse tegemisel erandi 12 aastaks alates eurotsooniga ühinemisest.
«See erand tuleb sellise valemiga, et 75 protsendi ulatuses arvestatakse SKPd ja 25 protsendi ulatuses keskpanga võtit, mis omakorda koosneb poole ulatuses SKPst ja poole ulatuses rahvaarvust,» lausus Ligi.
Esmaspäeval saavutatud kokkulepe tähendab seda, et Eesti maksimaalne osalus 80 miljardi euro suurusesse ESMi on kuni 148 miljonit eurot. ESMi tuleb teha sissemaksed alates 2013. aastast nelja aasta jooksul.