Ettevõtluskõrgkooli Mainor personalijuhtimise õppejõu Karin Kuimeti sõnul toimub Eesti tööjõuturul võimuvõitlus ning kaheksakümnendate generatsioon on üle võtmas 40–50-aastaste põlvkonna positsioone.
Juhtimisõppejõud: uus põlvkond on vanemaid juhte troonilt tõukamas
Karin Kuimeti sõnul toimuvad organisatsioonides vaiksed, aga pidevad konfliktid, sest X-põlvkond, ehk 40-50aastased inimesed tunnevad noorematelt survet. «Vanema generatsiooni juhid tajuvad, et kui nad piisavalt kiiresti ei jookse, siis on nende positsioon ohus ning seda võetakse tihti valulikult,» rääkis Kuimet.
«Noorem - kaheksakümnendatel ja üheksakümnendate alguses sündinud ehk Y generatsioon - on jõudnud kolmekümnenda eluaasta piirile, käinud välismaal, saanud hea hariduse. Samuti valdab vabalt inglise keelt, on digitaalselt osav ning tõesti tahab ka ennast näidata,» kirjeldas personalijuhtimise õppejõud.
Ta lisas, et iseenesest ei juhtu vanemate juhtidega, kes organisatsiooni arengusse panustavad ja teevad tulemuse ära, küll aga nõuab oma kohal püsimine senisest rohkem energiat. Õppejõu sõnul on riigiorganisatsioonides süsteem hierarhilisem ning tutvused ja traditsioonid aitavad samadel inimestel kauem puldis püsida. «Erafirmas oleneb kõik inimesest endast.»
Raskem on nendel vanema põlvkonna juhtidel, kes toimetavad nii nagu 80. ja 90. aastatel, arvestamata, et keskkond ja töötajad on muutunud. «Pidama jäävad need, kes käivad ajaga kaasas ja oskavad noori rakendada ettevõtte hüvanguks, mitte ei kurda, et uus on loll ja laisk.»
Karin Kuimeti sõnul sageli ei teadvustata, et uue põlvkonna jaoks on oluline tähendusrikas ja mõtestatud töö: «Noored ei püsi enam ühel kohal aastakümneid nagu vanasti, vaid töötavad alaväärtustamisele vastu või hääletavad jalgadega.»
Ta selgitas, et niimoodi jäädakse ilma talentidest, sest keskpärastel on vähem valikuvõimalusi paremat kohta leida ning lisas, et organisatsioonile endale on kõige parem, kui kogu tiimis ja ka juhtkonnas on esindatud erinevad generatsioonid ja igaüks panustab kas noore energia või kogemusega.