Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval keskpanga juhatuse ettepanekul kanda mullusest 31,4 miljoni euro suurusest kasumist veerandi ehk 7,9 miljonit eurot riigieelarvesse; ülejäänud kolmveerandi eelmise aasta kasumist suunas nõukogu keskpanga kapitali tugevdamiseks.
Keskpanga nõukogu on võtnud pikaajaliseks eesmärgiks luua piisavalt reserve, et probleemide korral saaks keskpank hakkama riigi abita, ütles nõukogu esimees Mart Laar pressiteate vahendusel. «Euroala keskpankade viimaste aastate lõtv rahapoliitika, mille raames on suures mahus kokku ostetud erinevaid varasid, on märgatavalt suurendanud finantsriske Eesti Panga jaoks.»
Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade seas üks madalaimaid. Võrdlus teiste euroala keskpankadega on oluline, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel euroalal vaadatakse euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga kui terviku kapitali ja riskide suhet.
Seetõttu võttis Eesti Panga nõukogu 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. Selle aasta seisuga tähendab see vajadust tõsta kapitali taset praeguselt 437 miljoni euro tasemelt 1,4 miljardi euroni. Euroala keskpankade rahapoliitika eesmärgil ostetud varadest on 3 miljardit eurot Eesti Panga osa.
Eesti Pank sai mullu euroala keskpankade ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 30,5 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 26,9 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 8 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 23 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud olid eelmisel aastal 17,7 miljonit eurot, kasvades aastaga 0,7 miljoni euro võrra.
Eesti Panga puhastulu kasvatas 15,5 miljoni euro võrra see, et kolmandik seni tagastamata kroonide väärtusest kanti keskpanga erakorraliseks tuluks. Tegemist on raamatupidamisliku arvestusega, mis kuidagi ei mõjuta krooni sularaha vahetamist eurodeks.