/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2016/01/11/4866257t1h1101.jpg)
Euroopa Komisjon andis Taanile riigiabi loa toetada Kriegers Flak tuulepargi Läänemerre rajamist. Komisjoni hinnangul on projekti toetamine kooskõlas Euroopa Liidu (EL) riigiabi eeskirjadega.
Kas pretsedent Tootsi tuulepargile? ELi konkurentsivolinik andis riigiabi loa Taani tuulepargile (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekt aitab Taanil vähendada süsihappegaasi heitkoguseid, mis on kooskõlas ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, kahjustamata seejuures põhjendamatult konkurentsi.
«Kriegers Flaki tuulepark aitab vähendada süsinikdioksiidi heitmeid, samas on toetust hoolikalt kavandatud, selleks et vältida konkurentsi moonutamist elektriturul. Mul on hea meel, et saan kinnitada riigiabi toetuse sellele projektile,» ütles Euroopa konkurentsipoliitika volinik Margrethe Vestager.
2017. aasta veebruaris teatas Taani Euroopa Komisjonile, et soovib anda riigiabi Kriegers Flank tuulepargi projektile, mis koosneb tuulepargi projekteerimise, ehitamise ja dekomisjoneerimise võistupakkumise protsessist.
Lisaks luuakse uus ühendus Taani Sjællandi ja Saksamaa vahel, mis kulgeb läbi Kriegers Flaki tuulepargi ja kahe Saksa tuulepargi. See ühendustoru võimaldab suurendada elektrivahetust Taani ja Saksamaa vahel. Uus planeeritav ühendus on kooskõlas eesmärgiga luua paindlik ja integreeritud energiaturg ELis.
Komisjon leidis, et projekti panus suurendada Taanis taastuvenergia osakaalu ja vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, ületab võimaliku konkurentsi moonutamist.
Võimaliku riigiabi andmise juhtum on ka Eestis üleval seoses Vabariigi Valitsuse möödunud aasta detsembrikuise otsusega eraldada Tootsi Suursoo 4,1 miljoni euro eest Eesti Energiale, et riigiomanduses olev energiaettevõte saaks sinna ehitada tuulepargi.
Selle otsuse tühistamist nõuavad nii valitsuse kui Eesti Energia vastu kohtusse läinud Eesti tuuleenergiaettevõtted, kes leiavad, et selle sammuga on tegemist ebaseadusliku riigiabi andmisega, sest tuulepargialuse maa tegelik maksumus oleks pidanud olema kolm kuni 4,5 korda kõrgem.
Eesti Tuuletehnoloogia Liit on vastavasisulise kaebusega pöördunud ka Euroopa Komisjoni poole, kes praegu juhtumit menetleb.