Eesti keskkonnapoliitika sai Euroopa Komisjonilt hea hinnangu

Tallinnas toimuv keskkonnaüritus Ökomäss Foto: Toomas Tatar/Scanpix Baltics

Euroopa Komisjoni hinnangust Eesti keskkonnapoliitikale selgub, et Eestis täidetakse keskkonnanõudeid võrdlemisi hästi ning eriti kiirelt on arenenud ökoinnovatsiooni valdkond, kuid probleeme on jäätmekäitluse ning tööstuse ressursimahukusega. 

«Märtsikuud alustasime OECD keskkonnaülevaate tutvustamisega ning on sattunud nii, et märtsi lõpetame Euroopa Komisjoni ülevaatega Eesti keskkonnapoliitika ja -õiguse rakendamisest. Mõlemad eksperthinnangud ja soovitused on meie jaoks väga väärtuslikud, sest saame neist oma edaspidises töös juhinduda,» lausus keskkonnaminister Marko Pomerants.

Ta lisas, et kuna ülevaade tehakse ühel ajal kõikide liikmesriikide kohta, annab see ka võimaluse võrdlemiseks ning kogemuste vahetamiseks teiste riikidega. Pomerantsi sõnul on Euroopa keskkonnaministrid lõunalauas esimesed muljed juba vahetanud.

Iseäranis heal tasemel Eestis ökoinnovatsioon

Positiivsete aspektidena toob Euroopa Komisjon välja, et Eesti õhu- ja veekvaliteet on hea ning kvaliteetne joogivesi on kättesaadav. Samuti on Eestile omane suur bioloogiline mitmekesisus, mistõttu peab komisjon Eesti üheks tippsaavutusteks asjaolu, et üle 50 protsendi elupaikade ja liikide kaitsestaatus on hinnatud soodsaks.

Eriti edukaks peab komisjon Eesti Natura 2000 alade rahastamist Euroopa Liidu eri rahastamisvahenditest, mis on eraldi välja toodud kui hea praktika, millest teistel liikmeriikidel oleks õppida.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eestis kiirelt arenenud ka ökoinnovatsiooni valdkond, kus on tugev idufirmade kultuur ja starditoetust pakkuvad tugistruktuurid. Samuti teevad ülikoolid, avalik sektor ning ettevõtted järjest rohkem koostööd ökoinnovatsiooni valdkonnas.

«Ökoinnovatsioon on üks lähiaastate kuumimaid keskkonnateemasid ja mitte ainult meil. Selleks, et tõsta nii enda kui keskkonna elukvaliteeti, tuleb senised dogmad ja harjumused tagurpidi keerata ning uued idanema panna. Öko-eesliiteliste asjade peale nina kirtsutamine ei ole enam moes, seega soovitan näha ja kasutada nende taga olevaid suurepäraseid võimalusi,» ütles Pomerants.

Kaks peamist probleemi

Kahe peamise probleemina toob Euroopa Komisjon välja tööstuse ressursimahukuse ning jäätmemajandusega seonduva. Nimelt on Eesti üks ressursimahukamaid riike Euroopa Liidus ning peab oluliselt nägema vaeva, et parandada oma tööstuse vastupidavust kasvavatele ressursikuludele.

Jäätmemajanduses on tekkinud aga olukord, kus võimalusi jäätmete põletamiseks ja mehhaanilis-bioloogiliseks töötlemiseks on rohkem kui Eestis segaolmejäätmeid tekib. See võib aga mõjutada olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgi saavutamist.

«Oleme küll astunud samme ringmajanduse arendamiseks ja ressursitõhususe suurendamiseks, kuid on selge, et need valdkonnad vajavad veelgi suuremat tähelepanu ja mõtteviisi muutust nii kodudes kui ka tööstuses,» märkis nende Komisjoni tähelepanekute osas Pomerants.

Ta tõi välja, et näiteks peab prügiveo teenus olema märgatavalt odavam neile, kes jäätmeid liigiti koguvad kui neile, kes seda ei tee. «Ettevõtetel tuleb oma tootmisprotsessid üle vaadata ning leida lahendusi, mis annaksid väiksemate kulutustega parema tulemuse,» lisas minister.

Ettevõtete ressursitõhusamaks muutmiseks on avatud ka energia- ja ressursitõhususe meede, mille kaudu investeeritakse kokku 111 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi.

Esmakordne hindamine

Euroopa Komisjon hindas kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnapoliitika rakendamist esmakordselt. Hindamine hakkab edaspidi toimuma iga kahe aasta tagant.

Aruannete eesmärk on edendada positiivset debatti nii Euroopa Liidu ühiste keskkonnaalaste probleemide teemal kui ka selle üle, kuidas iga liikmesriik saaks kõige tõhusamalt kõrvaldada põhilised rakenduslüngad ja parandada keskkonnaga seotud tulemusi.

Eesti korraldas keskkonnapoliitika rakendamise tutvustusürituse liikmesriikidest kõige esimesena.