Alkohoolsed joogid, mis tekitavad kõige hirmsama pohmelli

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punane vein. Foto on illustratiivne.
Punane vein. Foto on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

Raskekujulise pohmelli põhjuseks peetakse odavat alkoholi, suhkrurikkaid kokteile või läbisegi erisuguste jookide tarbimist. Kokteiliportaal Supercall palus toiduteaduse ja enoloogia (veiniteaduse) ekspertidel neid müüte ümber lükata.

Igasugune alkohol tekitab kehas vedelikupuuduse, mis on ka suurimaks pohmelli mõjuteguriks. Samas sõltub pohmelli raskusaste ka alkoholi liigist ning selles leiduvatest jääkainetest, mis on kääritamise kõrvalsaadused. Need mõjutavad joogi maitset ja värvi ning on organismis raskesti lagundatavad, mistõttu võivadki pohmelli sümptomeid tugevdada.

«Selliseid aineid tekitab kääritamise ajal pärm ning õlle- või veinivalmistajal pole selle koguse üle kuigivõrd kontrolli. Alkoholi destilleerijal see-eest on ning ta saab lisaainetega mõjutada alkoholi maitset, värvi, lõhna ja kangust,» selgitas California ülikooli enoloogiaprofessor dr Andrew Waterhouse.

Destilleerimise käigus saab tootja näiteks jääkaineid välja filtreerida, alkoholi mitu korda destilleerida, mõningad ühendid aurustada jm. Nii destilleeritakse Iiri viskit kolm korda ning see maitseb mahedamalt kui kahekordselt destilleeritud Šoti viski. Näiteks viina ja džinni destilleeritakse täielikult, et jääkained eemaldada ning joogile jääks võimalikult neutraalne maitse. Tumedavärvilistele jookidele jäetakse aga lisandid teadlikult sisse, et neile jääks intensiivsem maitse.

«Brändil on kõrgeim lisandainete sisaldus ning sellele järgnevad viski ja punane vein. Ühtlasi teeb nende kõrge puskariõli sisaldus keha ainevahetuse keerulisemaks,» sõnas Kentucky ülikooli toiduteaduse professor dr Czarena Crofcheck.

Kehva pohmelli võivad tekitada ka kihisevad mullijoogid, millel pole aga jääkainetega kuigivõrd pistmist. Šampanjas leidub vähe jääkaineid, kuid samas on seal rohkelt süsinikdioksiidi, mis kiirendab alkoholi imendumist verre. Seepärast tekitab šampanja kiiresti purjusoleku ning viib jubeda pohmellini, eriti kui juua seda tühja kõhu peale.

Levinud müüt on ka see, et karmi pohmelli tekitavad suhkrurikkad kokteilid või odav alkohol. Crofcheck märgib siiski, et organism saab suhkru töötlemisega üsna hästi hakkama ning erinevalt alkoholist ei tekita suhkur pohmelli. «Neid kokteile on kergem kiiremini juua, mistõttu kaotab inimene hoopis järje ega taju enam oma piiri,» lisas ta.

Samamoodi pole eriti vahet, kas juua odavat või kallist viina, kuna mõlemas on jääkained viidud miinimumini. Waterhouse tõdes, et müüt on samamoodi alguse saanud sellest, et odavat viina või muud alkoholi võivad inimesed lihtsalt korraga rohkem tarbida, mitte ei naudi seda aeglaselt nagu kvaliteetset ja kallimat jooki.

Samuti süüdistatakse kehvas enesetundes seda, et korraga sai tarbitud mitut liiki alkoholi. Siin on aga süüdlaseks hoopis jookide järjekord. Crofcheck kirjeldas, et kui joomist alustad, siis teed seda aeglasemalt ning keha hakkab juba alkoholi töötlema. Mida kiiremaks tempo läheb, seda raskem on organismil alkoholikogusega toime tulla, olgu tegu mistahes jookidega. Kui alustad lahja alkoholiga ja lõpetad viinapitside tühjendamisega, ei pea keha enam sinuga sammu. Kui aga teha vastupidi, juues alguses kanget alkoholi ning lõpetada lahjemaga, on kehal kergem seda alguses omastada ning enesetunne võib olla parem.

Crofcheck toob veel välja, et mida enam alkoholi tarbid, seda rohkem väheneb oma piiride tajumine ning tahad edasi juua. Samas kuna õlu või siider täidab kõhtu rohkem kui pits viina, siis ei jõua esimest enam nii palju tarbida. Seega on tema soovitus alustada pigem kange alkoholiga, sest suur kogus lahjat alkoholi alguses täidab kõhu gaaside ja ohtra vedelikuga ning süvendab halba enesetunnet. Kui kangega alustada, siis võib-olla ei tekigi hiljem enam tahtmist lahjat peale juua, mistõttu väheneb ka tarvitatud alkoholi kogus.

Eksperdid rõhutavad, et olgu jääkainete ja joomise järjekorraga kuidas on, kuid pohmellist päästab lõppkokkuvõttes siiski mõõdukas tarbimine või üldse mitte joomine. Kui tead, et pead järgmisel päeval varakult tõusma ja asjalik olema, siis soovitab Crofcheck piirduda paari õlle või mõne pitsi kangega, kus pole lisaaineid. Samas kui tarbid alkoholi aeglaselt, jood selle vahele vett, oled puhanud ning söönud, siis polegi tegelikult vahet, millist alkoholi tarvitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles