Must nimekiri ebaausatest ja eksitavatest kauplemisvõtetest

Foto: Elmo Riig / Sakala

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste tõi välja tarbijakaitseseaduse kauplemisvõtete musta nimekirja, kuhu kuulub 23 eksitavat võtet, mida loetakse alati ebaausaks ja mille kasutamine on alati keelatud.

Nimekirjas olevate kauplemisvõtete puhul ei ole vajalik täiendavalt hinnata kauplemisvõtte mõju keskmise tarbija majanduskäitumisele.

1. Kaupleja tõele mittevastav väide, et ta on käitumiskoodeksiga liitunud.

2. Tõele mittevastav väide, et käitumiskoodeks on heaks kiidetud avalik-õigusliku või muu institutsiooni poolt.

3. Usaldus-, kvaliteedi- või nendega võrdväärse märgi kasutamine ilma sellekohast luba omamata.

Näiteks: Eesti parim toiduaine, Euroopa Ühenduse ökomärgis, Eesti mahemärk jne kasutamine.

4. Tõele mittevastav väide, et kaupleja, sealhulgas tema kauplemisvõte, või tema poolt pakutav kaup või teenus on heaks kiidetud, kinnitatud või lubatud avalik-õigusliku või eraõigusliku institutsiooni poolt või sellise väite esitamine ilma heakskiiduks, kinnitamiseks või loa saamiseks vajalikele tingimustele vastamata.

Näiteks reklaamid teabega stiilis «Eesti Hambaarstide Liit soovitab» samas, kui ta tegelikult ei ole mitte midagi soovitanud.

5. Ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga, kui kaupleja jätab seejuures avaldamata oma põhjendatud kahtluse, et ta ei ole suuteline sellise hinnaga neid kaupu või teenuseid või nendega võrdväärseid kaupu või teenuseid tarnimiseks pakkuma või korraldama nende tarnimist teise kaupleja poolt ajavahemikus ja kogustes, mis on mõistlikud seda kaupa või teenust, selle reklaamimise ulatust ja pakutud hinda arvestades (peibutusreklaam).

Näiteks reklaamib kaupleja reedeses lehes, et laupäeval on 42 tolline LCD teler müügil soodushinnaga -45 protsenti. Kui tarbija läheb laupäeval tund aega pärast kaupluse avamist telerit ostma, selgub, et seda liiki telerid olid juba läbi müüdud (telereid oligi ainult viis tükki).

Kaupleja ei omanud piisavat kaubavaru ega teavitanud kauba olemasolevast kogusest, arvestades reklaami ulatust ja pakutud hinda. Kutsutakse tarbija kohale, piirangutest jäetakse teavitamata ja nii mõnigi, kes oli valmis raha välja käima, ostab kõrgendatud emotsiooniga teleri, mis hiljem võib-olla selgub, et ta ei olekski seda tahtnud teha.

6. Ostukutse esitamine kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja seejärel reklaamitud kauba või teenuse näitamisest keeldumine või defektse näidise demonstreerimine või kõnealuse kauba või teenuse tellimuse vastuvõtmisest või mõistliku aja jooksul tarnimisest keeldumine teistsuguse kauba või teenuse müügi edendamise eesmärgil (peibutusmüük).

Selgitus: reklaamitakse välja kaup, mille peale sõlmitakse leping ning kui lepingu täitmiseks läheb, siis tegelikult pakutakse teist kaupa, kas kallima hinnaga või oluliselt kehvema kvaliteediga ning öeldakse, et te olete juba lepingu sõlminud.

7. Tõele mittevastav väide, et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või teatud tingimustel, et panna tarbija koheselt otsustama ja jätta ta ilma piisavast võimalusest või ajast teadliku valiku tegemiseks.

Näiteks: kaupluses on kaubariiuli juures reklaam «Need kaubad eriti soodsa hinnaga ainult täna» . Riiulil olevate kaupade valik ja hind on aga sama mitme nädala jooksul.

8. Kaupleja kohustus osutada müügijärgset teenust tarbijale, kellega ta enne tehingu sõlmimist on suhelnud keeles, mis ei ole Eesti ametlik keel, ning seejärel sellise teenuse kättesaadavaks tegemine ainult mõnes muus keeles, mille kasutamisest ei ole tarbijat enne tehingu sõlmimist teavitatud.

Näiteks keeldub Itaalia lennufirma, kellega tarbija sai lennupiletite ostumomendil suhelda inglise keeles, lahendamast tarbijate kaebusi mõnes muus keeles v.a itaalia keel

9. Tõele mittevastav väide või muul moel tõele mittevastava mulje loomine, et kauba või teenuse müük on õiguspärane.

Kui näiteks pakutakse ravimeid, öeldes, et need ei ole ravimid või vastupidi. Hea näide on ka ilutulestiku puhul, kui profiilutulestikku müüakse amatöörseks kasutuseks ja mingisugust viidet ei ole.

10. Õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana.

See on Eestis väga levinud. Näiteks veebipoe kodulehel reklaamitakse videokaameraid ja selle juures on järgmine teave «Ostes meilt videokaamera võimaldame sul sellega tutvuda 14 päeva jooksul ja kui toode ei meeldi, saad raha tagasi». Sellise teabe esitamisega luuakse tarbijale mulje, et tegemist on kaupleja pakkumise eripäraga, aga tegelikult on tegemist tarbija seadusest tuleneva õigusega. Siinjuures on oluline, kuidas sellist teavet edasi antakse.

11. Reklaamiga mitteseostatavate tekstide kasutamine meedias kauba või teenuse müügi edendamiseks, kui kaupleja on selle eest maksnud, kuid ei anna sellest tarbijale teada teksti sisu või selgelt äratuntava kujutise või heli kaudu (reklaamtekst).

Kui lehes ilmub väliselt tavaline artikkel, millega soovitatakse midagi konkreetset osta, ent mille juures ei ole märget, et tegemist on reklaamtekstiga.

12. Selgelt täpsustamata väide sellise riski olemuse ja ulatuse kohta, mis ohustab tarbija või tema perekonna turvalisust, kui tarbija kaupa või teenust ei osta.

Näide: kui mõni turvafirma müügimees üritab luua pilti olukorrast, kui teil ei ole maja turvaseadmeid ja luuletab maad ja ilmad kokku, kui ohtlik siis on. Kaudne ähvardus on keelatud.

13. Teise tootja tootega sarnase toote müügi edendamine viisil, mis tahtlikult eksitab tarbijat, pannes ta uskuma, et toote on valmistanud nimetatud teine tootja.

14. Müügiskeemi loomine, kasutamine ja arendamine, mille raames tarbija maksab võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest.

Näiteks erinevad püramiidmüügiskeemid.

15. Tõele mittevastav väide, et kaupleja kavatseb kauplemise lõpetada või tegevuskohta vahetada.

16. Väide, et kaup või teenus aitab õnnemängudes võita.

17. Tõele mittevastav väide, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid, kui sellised kinnitused on olematud või puudulikud.

Näiteks toidulisandi reklaam, kus öeldakse, et see ravib ühte või teist haigust.

18. Ebatäpsete andmete edastamine turutingimuste või kauba või teenuse turult leidmise võimaluste kohta, et mõjutada tarbijat kaupa või teenust omandama tavapärasest ebasoodsamatel tingimustel.

Kui üks kindlustusfirma ütleb, et siin linnas te saate ainult meie tooteid osta, kuigi tegelikult kõrval on veel üks kindlustusfirma, kus samuti pakutakse sama teenust.

19. Väide võistluse või auhinna lubamise kohta, ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata.

Näiteks kirjastus lubab tarbijale kingitust ajakirja tellimisel. Tarbija tellib ajakirja, kuid kingitusele järele minnes selgub, et need on juba otsas. Ei ole oluline, kas kingituse lubamine mõjutas tarbija otsust ajakiri tellida või mitte.

20. Kauba või teenuse kirjeldamine sõnadega «prii», «tasuta», «maksuta» või muu samalaadse väljendiga, kui teenusele või tootele lisandub mingisugune reaalne kulu, tarbija peab tasuma muude kulude, kui pakkumisele reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamisega seotud vajalike kulude eest.

Näiteks reklaamiti, et diivan tasuta, ent pärast selgus, et kojutoomine maksis siiski päris korraliku summa.

Teine näide: reklaam internetis lubab, et tarbija saab endale viis mobiilimängu tasuta kui ta klikib juuresolevale lingile ja registreerub kasutajaks. Tegelikult ilmneb, et registreerumisega on ta tegelikult sõlminud lepingu kasutamaks viie nädala jooksul teenust, mille käigus saab ta iga nädal kaks uut mobiilimängu (mille eest tuleb maksta) ning ühe tasuta mobiilimängu. Sellest aga reklaamis tarbijat ei teavitatud.

21. Turundusmaterjalidesse arve või samalaadse maksmist puudutava dokumendi lisamine, mis jätab tarbijale vale mulje, et ta on turustatava kauba või teenuse juba tellinud.

Näiteks saadetakse otsepostitusega tarbijatele turundusmaterjal, mis sisaldab postkaartide komplekti ja arvet seitsmele eurole. Tarbijale jääb mulje, et saadetud kaartide eest tuleb tal tasuda kuna kuskil ei ole viidet, et tal ei ole kohustust maksta.

22. Tõele mittevastav väide või muul moel vale mulje loomine, et kaupleja ei tegutse oma majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärgil või tõele mittevastavalt enda esitlemine tarbijana.

Näiteks automüüja jätab mulje, et ta on füüsiline isik, kuigi tegelikult müüb autot ettevõtte nimel. Või vastupidi. Seda esineb palju just veebikaubanduses.

23. Tõele mittevastava mulje loomine, et kauba või teenusega seotud müügijärgsed teenused on kättesaadavad ka teistes liikmesriikides lisaks Eestile.

Näiteks ostad kuskilt auto ja väidetakse, et selle auto teeninduspunktid asuvad ka Eestis kuigi tegelikult siin neid ei ole. Luuakse illusioon, et kui midagi ka juhtub, siis saate ka Eestis minna kontrollima. Aga tegelikult selgub, et Eestis ei lahenda seda probleemi mitte keegi. Ja ka vastupidi. On oluline teada, et kas Eestist ostetud teenuse tarbimisel on võimalik abi saada ka välismaal.

Tarbijakaitseameti peadirektor palus inimestel anda teada sellistest olukordades, mis nimekirja vaadates tuttavana tunduvad.