/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/27/6493635t1h5b4c.jpg)
NATO plaanib kulutada 3 miljardit eurot, et uuendada oma sõjaväelist arvuti- ja satelliiditehnoloogiat.
NATO paneb 3 miljardit eurot küberkaitse alla (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurinvesteeringutega üritab liit ennast kaitsta üha suurenevate küberohtude eest, heidutada häkkereid ning valmistada ennast ette potentsiaalseks sõjaks kübertandril.
NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuuri ametnik, kes ei soovinud enda nime avaldada, ütles Reutersile, et 1,7 miljardit eurot investeeritakse satelliit kommunikatsiooni, mille eesmärk on pakkuda paremat toetust kõigile maavägedele ja laevadele üle kogu alliansi ning juhtida paremini mehitamata õhusõidukeid.
Kas investeering tähendab täiesti uue sõjaväelise sidesatelliidi orbiidile saatmist või olemasolevate liitlaste satelliitide lairibaühenduse võimekuse tõstmist, pole veel teada. Mitte-NATOsse kuuluv liitlane, Jaapan lasi oma esimese sõjaväelise sidesatelliidi orbiidile jaanuaris.
Teised ettepanekud, millest osad ootavad veel liikmesriikide heakskiitu, kujutavad endast ligikaudu 800 miljoni euro investeerimist arvutisüsteemidesse, mis aitaks paremini juhtida õhu- ja raketitõrjesüsteemide tööd.
71 miljonit eurot kasutatakse NATO 32 peamise strateegilise objekti küberkaitse võimekuse tugevdamiseks.
Viimase kolme aasta jooksul on NATO vastu suunatud kübertegevuse arv kasvanud alliansi sõnul ligikaudu 5 korda. Samal ajal süüdistavad Lääne luureagentuurid Vene häkkerirühmitust APT28 USA presidendivalimistesse sekkumises. NATO ametnikud on öelnud, et Venemaa sponsoreerib NATO vastaseid küberrünnakuid, seda eriti enne suuri liidusiseseid kohtumisi.
Ekstra 180 miljonit eurot on plaanitud operatsioonide ajal tegutsevate alliansi sõdurite vahelise mobiilside turvalisemaks muutmiseks.
Anonüümne NATO ametnik ütles Reutersile ka seda, et investeering tõmbab tõenäoliselt suurimate Lääne kaitsefirmade tähelepanu, nende hulgas Airbus Grupp, Raytheon ja Lockheed Martin. Ettevõtted, kes ei kuulu NATO liikmesriikide hulka, ei saa pakkumisest osa võtta. Reeglid välistavad Vene ja Hiina pakkujate osalemist, kui just pole vajadust, mida omad pakkuda ei suuda.
Investeeringute täpsemad detailid esitatakse aprillis toimuval konverentsil Ottawas.