/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2016/05/14/5382643t1h9226.jpg)
Suurima võimalik risk, mis Eesti pangandust ohustab, lähtub endiselt suurpankade emapankade majanduskeskkonnast.
Eesti pangandust ohustab enim naaberriikide majanduskeskkond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säilinud on risk, et kinnisvada hinnad emapankade koduturul võivad langeda, kirjutab finantsinspektsioon.
Lisaks on Rootsis kodumajapidamiste võlg suurenenud kiiremini kui nende sissetulekud. Riskide realiseerumise korral kanduks selle mõju ka Eesti pangandusturule.
Riskide kandumist üle piiri peaks samas kindlasti vähendama Eesti pankade hea kapitaliseeritus ja kasumlikkus ning pankade kuulumine euroala ühtsesse kriisilahenduskorda.
Pankade kapitalipuhvrid on finantsinspektsiooni hinnangul piisavalt suured, eriti arvestades praegust laenukasvu. Kui pankade laenuportfelli kvaliteet peaks ka halvenema, siis jäävad nad finantsiliselt tugevaks.
Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv 2016. aasta neljandas kvartalis veidi aeglustus, 9,4 protsendilt 9 protsendini.
Seda mõjutas finantsettevõtete laenuportfell, sealhulgas grupi sees antavad laenud, mille kasv kahanes 12,4 protsendini. Ilma finantsasutuste laenudeta kiirenes ettevõtete laenujäägi kasv 7,2 protsendilt 7,4 protsendini.
Eraisikute laenuportfelli suurenemine on hoogustunud terve aasta, kerkides aasta lõpuks 5,1 protsendini. Seda on toetanud eluasemelaenud, mille kasv on elavnenud 5,2 protsendini.
Pangad ja filiaalid teenisid neljandas kvartalist 77 miljonit eurot kasumit, 5 protsenti vähem kui kolmandas kvartalis. Pangandussektori tulud oli aga 3 protsenti suuremad. Peamine tululiik, intressitulud, kasvas 1 protsendi ja teenustasu tulud 3 protsenti