/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)
/nginx/o/2014/10/20/3444517t1hafce.jpg)
Lõviosa õnnetusi elektriseadmetega toimub kodudes, mis näitab, et elektriohutusalased ennetussoovitused ja õpetussõnad ei ole jõudnud inimesteni, kirjutab volitatud elektriinsener Jüri Laurson.
Elektriohutusalased soovitused kõlavad kurtidele kõrvadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elekter on saanud meile tänapäeval asendamatuks abimeheks. Elektripaigaldise korrasolek kindlustab inimesele parima elu - ja varakindlustuse ning tagab vaimse ja materiaalse kultuuri säilivuse.
«Seadme ohutuse seaduse» normdokumentide järgi, mis kehtib alates 01.07.2015. aastast, peavad küll elektripaigaldised olema ehitatud nii, et nende kasutamine ei kutsuks esile mingit ohtu inimesele, varale ega keskkonnale.
Ajapikku elektripaigaldis vananeb ja võib põhjustada õnnetusi. Turvalisuses selguse saamiseks ;ja õnnetuste vältimiseks tuleb «Seadme ohutuse seaduse» kohaselt kasutuses olevate elektripaigaldiste korrasolekut lasta korraliselt kontrollida. Tehnilist kontrolli võivad teostada vastavad firmad.
Arusaamatuste vältimiseks on kõige kindlam lasta oma elektripaigaldist kontrollida sõltumatul, selleks spetsialiseerunud akrediteeritud kontrollasutusel.
Vastasel korral võib juhtuda, et kui sama ettevõte projekteerib, ehitab, kontrollib ja väljastab ka kasutusloa, võib mõni vigane koht jääda tuvastamata ning põhjustada õnnetuse.
«Seadme ohutuse seadus,» paneb elektripaigaldise korrasoleku kohustuse ja vastutuse ehitise valdajale. Elektrit käsitletakse kõrgema ohu allikana ja seetõttu on ohutusnõuete eiramine peamisteks õnnetuste põhjusteks.
Elektriohutusnõuete vältimise õpetamine ja sellest rääkimine on TJA statistika põhjal lausa hädavajalik, kuid paljudele tundub see kahjuks ülearusena. Elektriga seotuid õnnetusi esineb väikese Eesti kohta liialt palju.
Statistika andmetel toimus 2016. aastal 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, kus hukkus 4 inimest, tõsiselt sai kannatada 8 ja kergemalt 42 inimest.
Kodudes toimunud õnnetuste põhjusteks on olnud elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus remonttöödel, samuti katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamine mitteettenähtud otstarbel.
Seejuures 78 protsenti õnnetustest toimus kodudes, mis näitab, et elektriohutusalased ennetussoovitused ja õpetussõnad ei ole jõudnud elanike kurtide kõrvadeni.
Õnnetusjuhtumitest 22 protsenti olid tööõnnetused, mille põhjustas elektritööde käigus ohutusnõuete eiramine. Võrreldes 2014. aastaga , kus inimestega juhtus 50 elektriõnnetust, toimus 2016. aastal 4 õnnetust rohkem. Põhjuseks on paljude omanike raske majanduslik olukord, mis takistab vanades majades elektripaigaldist kaasajastama.
Vaatamata elektriohule, kasutavad nad aga kaasaegseid elektrilisi kodumasinaid ja seadmeid nagu elektripliite, pesumasinaid, külmikuid, soojaveeboilerid, veekeetjaid, arvuteid jne, mis kõik nõuavad elektripaigaldises kaitsejuhi olemasolu.
Kurja juur on alguse saanud erastamise ja tagastamise käigust, kus inimesed said eluruumide või tagastatud majade omanikuks, milles elektripaigaldis oli siis juba vana ja ei vastanud kaasaja nõuetele.