Sisserändajad on Rootsis hädas nii kohanemise kui töötusega

Süüria perekond Malmös Foto: SCANPIX

Rootsis on sisserändajad kolm korda suurema tõenäosusega töötud kui kohalikud. 

Mahmoud kolis Iraagist Rootsi 10 aastsat tagasi. Malmös elades unistab ta aga kodumaale tagasi minekust. «Ma tahan tööl käia, aga ma lihtsalt ei leia midagi,» rääkis viiekümnene Mahmoud Financial Timesile. «Ma tahan minna koju.»

Samas märkis 17-aastane noormees, kes ei tahtnud oma nime avaldada, et ta on küll Rootsis sündinud, aga ei tunne ennast rootslasena. «Mul on siin palju sõpru,» rääkis ta. «Inimesed aga vaatavad mu nahavärvi ja eeldavad, et ma olen Somaaliast,» lisas ta samas.

Rootsi on ühe elaniku kohta võtnud vastu rohkem põgenikke kui ükski teine lääneriik. Sisserändajaid oli kõige rohkem 2015. aastal kui 10 miljoni elanikuga riik võttis vastu 163 000 varjupaigataotlejat.  

Koormus avalikele teenustele, eriti Malmös, on sundinud uute saabujate arvu tublisti piirama ning mullu saabus riiki vähem kui 30 000 varjupaiga soovijat.

Sisseränne survestab ka koole, töö- ja kinnisvaraturgu ning avaliku sektor eelarvet ja see on andnud tuult tiibadesse sisserände vastastele Rootsi Demokraatidele, kes on saanud nüüd riigi suuruselt teiseks erakonnaks.

«Rootsi on välismaalaste integreerimises üks kehvemaid riike,» rääkis Malmö ülikooli sotsiaalantropoloogia professor Aje Carlbom. «Miks? Peamiselt selle tõttu, et tegemist on väga komplekse riigiga, kus ilma hariduseta on raske tööd leida. Paljud tulijad on aga puuduliku haridusega,» märkis ta.