/nginx/o/2011/03/21/542300t1h5bc6.jpg)
Kõrge Briti keskpanga ametniku sõnutsi on Iraan ostnud salaja rahvusvahelistelt turgudelt suurtes kogustes kulda. Mis näitab, kuidas kasvav poliitiline surve on sundinud Teherani vähendama oma sõltuvust USA dollarist.
Iraan ostis vargsi palju kulda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bank of Englandi pangandusosakonna juhataja Andrew Bailey ütles ühele Ameerika ametnikule, et keskpank on täheldanud «mahukaid Iraani poolseid kullaoste», selgub WikiLeaksi kätte sattunud diplomaatilisest saladokumendist, mida on näinud ka Financial Times.
Bailey ütles, et kulda ostes «üritas Iraan kaitsta end reservide arestimise eest».
Turuvaatlejate arvates on Teheran viimasel aastakümnel maailma suuruselt neljas kulla kokkuostja olnud. Esikolmiku moodustavad Hiina, Venemaa ja India.
Iraani kullavarud peaksid mahtuma maailma esimese kahekümne hulka.
Vaatlejate hinnangul on Iraanil enam kui 300 tonni kulda – mis on palju enam, kui 168,4 tonni aastal 1996. Nimelt pärinevad sellest aastast Rahvusvahelise Valuutafondi värskeimad andmed.
Ülalmainitud diplomaatiline salatelegramm pärineb 2006. aasta juunist ja kujutab endast esimest ametlikku kinnitust Teherani ostudele.
Mullu said keskpankadest pärast 22 aasta pikkust hoogsat kullamüüki taas kollase väärtmetalli netoostjad, aidates tõsta hindu kõigi aegade rekordkõrgustesse.
Keskpankade ostud hoitakse sageli salajas.
Pankurid teavad rääkida, et ka teised Lähis-Ida riigid on vaikselt oma kullavarusid täiendanud, mitmekesistades oma portfelle ja üritades dollarihoiuseid koomale tõmmata. Seda nii poliitiliste pingete kui valuutaturgude kõikumiste pärast.
«Keskpankade reservid ei vasta tegelikkuses IMFi andmetele,» ütles väärismetallide alase konsultatsiooni firma GFMSi tegevjuht Philip Klapwijk. «IMFi numbritele tuleb tõenäoliselt 10 protsenti juurde arvestada.»
WikiLeaksi kätte lekkinud telegrammidest võib lugeda, et kulla peale on pannud rõhku nii Jordaania kui Katar.
«Pole kahtlust, et mõned Lähis-Ida riigid on kulla ostmisest väga huvitatud,» ütles Maailma Kullanõukogu (World Gold Council, WGC) valitsusasjade osakonna juhataja George Milling-Stanley. WGC tegutseb kaevandajate toetusel.
Viimase kahe kuuga on kullahind Lähis-Ida poliitiliste rahutuste tiivul kerkinud rekordilise 1444,40 dollari peale Troyes’ untsist.
Bank of England keeldus telegramme kommenteerimast, kuid ei vaidlustanud nende sisu. Iraani ja Jordaania keskpangad ning Katari investeerimisamet küsimust kommenteerida ei soovinud.
Copyright The Financial Times Limited 2011.