Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kaheksa kõige räpasemat kohta toidupoes

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Panthermedia/ Wavebreakmedia ltd

Toidupoest astub igapäevaselt läbi sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, kes katsuvad tooteid, poekorve ja –kärusid ning jätavad endast maha hulgaliselt baktereid.

Arizona Ülikooli mikrobioloogia ja keskkonnateaduste professor dr Charles Gerba tõi Today portaalis välja mõned kohad, kus võib pesitseda palju baktereid ning annab soovitusi, kuidas end nende eest kaitsta.

Ostukorvi/ostukäru käepide. 80 protsenti pisikutest levib käte kaudu, mistõttu on loogiline, et ostukorvi käepide on kaetud lugematu arvu bakteritega. Gerba väitel pühib ta esimesena asjana poodi minnes käepideme puhtaks. Kui oled bakteripelgur, siis kanna kaasas pakikest desinfitseerivaid salvätikuid, mis nende eest veidi kaitset annavad.

Ostukäru lapseiste. Lapsed võivad endast maha jätta süljerea, ninakollid või kipub mähe lekkima, mistõttu pole lapseiste kindlasti kõige puhtam koht. Gerba pühib puhtaks ka selle koha ostukärus, kuna paigutab sinna tavaliselt ostetavad puu- ja juurviljad.

Puu- ja juurviljade osakond. Siin tulevad samuti mängu kätelt pärit pisikud, sest kes ei katsuks puu- ja juurvilju enne nende ostmist. Bakterid jäävad pidama eelkõige värsketel viljadel leiduvatesse aukudesse või pragudesse. Seetõttu soovitab Gerba valida võimalusel need viljad, mis pole pragunenud ega muljutud.

Lihalett. Liha või mereande valides osta vaid selline toode, mille pakend ei leki ega pole muljutud. Bakteritel on komme samuti sinna koguneda või kui õhk pääseb pakendatud lihatootele juba poes ligi, võib see hallitama minna või roiskuda. Gerba soovitab liha ja mereannid pakendada veel eraldi kilekottidesse ning hoida igaks juhuks teistest toodetest kaugemal, et vältida igasugust riski ristsaastumiseks.

Selvekassa ekraan. Nii nagu telefoniekraanigi, katsutakse ka iseteeninduskassa puutetundlikku ekraani sadu kordi päevas. Kindlasti ei puhastata aga seda nii tihti. Kuna kassat külastatakse poes viimasena, on kliendid sinna jõudmise ajaks katsunud poes igasuguseid asju ja jätavad ekraanile räpakaid jälgi. Ka siin tulevad appi desinfitseerivad salvrätikud.

Kaarditerminal. PIN-koodi sisestab makseaparaadis samuti hulgaliselt inimesi, kelle käed ei pruugi olla kõige puhtamad. Küllap on aga imelik müüja silme all hakata seda puhastama ning see tuleks lihtsalt ära kannatada ja kodus esimese asjana käsi pesta.

WC. Selles on räpased nii ukselink, kraanikauss kui ka tualettpoti ümbrus ning puute kaudu võivad levida nii Salmonella kui E.Coli bakterid. Kui oled oma toimingud lõpetanud ja käed ära pesnud, siis võiks väljudes kasutada ukse avamiseks kätepaberit, et vältida seda, et käepideme puutumisega saavad käed jälle sama mustaks.

Kõik asjad, mida valesti käideldakse. Vahel kipuvad ostjad ise oma tegevust saboteerima ning teevad toidust bakteritele meeldiva keskkonna. Näiteks võiks võtta sügakülmutatud ja valmistoiduleti soojad tooted kaasa viimasena ning hoia neid eraldi, et need oma temperatuuri ka säilitaksid. Kui poest kojuminek võtab aega rohkem kui tunni, võta kaasa jahutuskott, kuhu pakkida toores liha. Gerba märgib lisaks, et kõige lihtsam viis toidupoes üles korjatud bakteritest vabaneda on siiski korralik kätepesu, mida teha kohe koju jõudes.

Tagasi üles