/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/03/20/541477t1hb267.jpg)
Globaalse haardega põlevkiviõlitehaste ehitamise kõrval kavandab riiklik energiafirma ehitada Balti riikide väikelinnadesse hulgaliselt soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamu.
Eesti Energia kavandab väikelinnadesse elektrijaamu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik kolm Balti riiki pakuvad ärimeestele ka koostootmisjaamades toodetud energia eest toetusi. Eesti Energia elektritootmise arendamise osakonna juht Timo Tatar märkis, et kõige heldema käega jagavad toetusi lätlased. Eesti ja Leedu toetusskeemid on Tatari sõnul võrreldava suurusega.
«Oleme kaardistanud Balti riikide soojaturu,» lausus Tatar. «Balti riikidesse võiks ehitada veel koostootmisjaamu, mille elektriline võimsus on kokku 100 MW.»
Sihtmärk – väikelinnad
Koostootmisjaama ehitus eeldab stabiilset soojatarvet. Selleks sobivad linnad, kus mõistliku suurusega energiatarve on olemas ka suvel, samuti tööstusettevõtted. Eesti Energia konkurendid on magusamad ehk suuremad linnad Balti riikides juba oma kontrolli alla võtnud. Pealinnades Tallinnas, Riias ja Vilniuses käib soojaäri suuresti Dalkia kontserni osalusel. Soomlaste Fortum on ehitanud moodsad koostootmisjaamad Pärnusse ja Tartusse, aga ka Lätti Jelgavasse. Fortum kavandab umbes Tartu jaama suurusega jaama ka Leetu Klaipedasse.
«Meie potentsiaal on väikelinnad, kus suured ei ole veel kanda kinnitanud,» lausus Tatar. Tatar märkis, et nii Lätis, Leedus kui ka Eestis on piisavalt kaugkütteasulaid, kus katlamajade seadmed on amortiseerunud ja kohalikel ettevõtetel pole investeerimisvõimekust.
«See annab võimaluse müüa asulatele praegusest soodsama hinnaga soojust ja meie huvi on elektrienergia tootmine enda kätte saada,» ütles Tatar.
Jaanuaris teatas Eesti Energia, et ostab enamusosaluse Läti Valka soojafirmas ja ehitab sinna biokütusel katlamaja. Samuti on firma teatanud, et ehitab koostootmisjaama Weroli rapsiõlivabriku juurde. Viimane kuulub teatavasti Eesti Energia nõukogu liikmele Rein Kilgile.