Palo tahab Korbilt Ida-Virumaa arendamise üle võtta

Urve Palo soovib, et riik võtaks Ida-Virumaa elu arendamise tõsisemalt ette. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Ettevõtlusminister Urve Palo tahab Ida-Virumaa arendamise riikliku programmi riigihalduse ministrilt Mihhail Korbilt ära napsata, kuna leiab, et praegune tegevuskava ei tõmba soiku vajunud piirkonna elu piisavalt käima. 

Ida-Virumaa on mitmete sotsiaalmajanduslike näitajate poolest Eesti suurim murelaps. Seal on Eesti kiiremini kahanev ja vananev rahvastik, kõige suurem tööpuudus, kõrgeim suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal, kuritegevuse näitajad on Eesti tipus. 

Seetõttu kinnitaski valitsus möödunud aasta lõpus riigihalduse ministri ülesandeks sisustada Ida-Virumaa programm konkreetsete tegevustega, mis sealset elujärge parandaks. Kohtla-Järvelt pärit Korb ongi ministrina võtnud just selle piirkonna arendamise oma südameasjaks.

«Selleks, et Ida-Virumaa oleks majanduslikult ja kultuuriliselt hästi arenenud, kvaliteetse elukeskkonnaga ja ühiskondlikult sidus, on vajalik kõikide ministeeriumide panus ning eesmärgistatud tegevus,» kirjutas Korb aasta alguses ministritele, et nood oma panuse annaksid.

Talle vastas märtsi keskel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, kes lähenes asjale hoopis järsemalt: praegune Ida-Viru tegevuskava tuleks kõrvale heita ning selle asemel luua uus, tema poolt juhitav tegevusprogramm, millel oleks selgem eesmärk koos konkreetsete mõõdikute, tegevuste ja rahastamiskavadega.

Palo sõnul on praegune Ida-Virumaa tegevuskava ebatõhus ega anna mahajäetud piirkonnale piisavat arengutõuget. Ta leiab, et sellel puudub kindel fookus ja eesmärk. «Järgmine piirkonna tegevuskava võiks olla märksa sisulisem, jätkusuutlikult rahastatud ja riiklikult juhitud,» ütles Palo.

Just rahastamise kohta teebki Palo konkreetse ettepaneku: tuleks muuta keskkonnatasude seadust nii, et põlevkivikaevandajate saastemaksudest läheks 25 protsenti majandusministeeriumi mõnele sihtasutusele, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS), kes kasutab seda raha Ida-Virumaa programmi elluviimiseks.

Kuna saastetasud toovad aastas riigikassasse kokku ligi 43 miljonit eurot, võiks umbes 9 miljonit minna Ida-Virumaale. Selle rahaga annaks Palo hinnangul meelitada piirkonda välisinvesteeringuid, mis vähendaks kasvõi piirkonna kõrget töötuse taset. Selle raha eest võiks arendada linnakeskkonda ja elamufondi, leidis minister.

«Nii Jõhvis kui Kohtla-Järvel on elamufond väga vananenud ja halvas seisus, see vajab investeeringuid nii renoveerimiseks, ehitamiseks kui ka lammutamiseks. Raha on vaja ka Narva Vaba Lava juurde loodava loomeinkubaatori käima saamiseks ja keelemajade projektiks,» rääkis Palo, lisades, et mõtteid ja ideid Ida-Virumaa elu edendamiseks on tal veel.

Palo ettepanek rahastamise kohta lähtub ka sellest, et siiani pole põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnakahjusid kuidagi Ida-Virumaa linnadele nagu Kiviõli, Kohtla-Järve ja Narva kompenseeritud. Selle asemel on raha saanud vaid kaevandusalade väiksed omavalitsused.

Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas Palole, et praegune Ida-Virumaa tegevuskava on väga korralik ja see töötab. «Selles on viis konkreetset ja mõõdetavat eesmärki,» rõhutas ta. Kui rääkida probleemidest, tõi ta ühe asjana välja, et tegevusteks puudub rahaline ressurss.

Küsimuse peale, kuidas ta suhtub Palo initsiatiivi programmi kureerimine üle võtta, jäi Korb diplomaatiliseks, öeldes, et kaasminister pakub vaid koostööd. «Arvestades Ida-Virumaa väljakutseid, peame ka meie vajalikuks koostööd nii MKMiga kui teiste ministeeriumidega,» lisas ta. Korb plaanib oma programmiga edasi minna ja esitada see valitsuskabinetile aprillis.

Mis aga puudutab Ida-Viru programmi rahastamist saastetasude kaudu, siis siin möönab minister Korb, et ettepanekul on jumet. «Siin on selged argumendid, aga need vajavad põhjalikku kaalumist,» märkis ta.

Seevastu keskkonnaminister Marko Pomerants laitis Palo idee maha. Ta toonitas, et põlevkivi kaevandamisest makstavaid saastetasusid tuleb seaduse järgi kasutada konkreetselt keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja seda praegu Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ka tehakse. Seetõttu ei toeta ta raha andmist näiteks EASi kätte.

Teisalt on Pomerants nõus, et Ida-Virumaa riiklikke programme juhitaks selgete eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste kaudu.

Praeguse «Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020» viist peamist eesmärki

1)    Muuta majanduskeskkond atraktiivsemaks nii suurinvestoritele kui väikeettevõtjatele

2)    Luua turvaline, mitmekesine ja aktiivset elustiili võimaldav elukeskkond

3)    Luua sidustatud ja turvaline sotsiaalne keskkond

4)    Tugevdada kodanikuühiskonda ja suurendada seotust ülejäänud Eestiga

5)    Suurendada piirkonna turvalisust ja tagada paremini riigi julgeolek